Janno Reiljani kava luua kinnisvaraamet ooteseisus

"Kinnisvaraameti loomist ei ole rahandusministeeriumis arutatud," teatas rahandusministeeriumi avalike suhete nõunik Veiko Valkiainen ning lisas, et kinnisvarapoliitika valdkond on valitsuskabinetis juba kahel korral arutlusel olnud.

"Valitsuskabinet jätkab sellel teemal arutelu tõenäoliselt aprillis. Ühe teemana võidakse käsitleda tõepoolest ka kinnisvaratehingute tsentraliseerimise küsimust, kuigi selles ei ole ministeerium ega valitsuskabinet veel oma seisukohta kujundanud," sõnas Valkiainen.

Janno Reiljani plaan uue kinnisvaraameti loomisel näeb ette, et tekib paralleelne üksus, mis hakkaks kontrollima ligi miljardit krooni, mis praegu kulutatakse eelarvest aastas riigi kinnisvarale.

Ameti ülesanne oleks luua ühtne süsteem, mille alusel riigiasutused hakkaksid eelarvest oma kinnisvarainvesteeringuteks ja -hoolduseks raha saama, aluseks oleks asutuste pinnavajadus ja selle kvaliteet.

Uues Reiljani mudelis jääks Riigi Kinnisvara AS tehnilise kompetentsi keskuseks, tema ülesanne oleks peamiselt konkreetsete riigi kinnisvara arendusprojektide elluviimine.

Riigikogu fraktsioonid ei ole Reiljani plaanist aga eriti palju ei kuulnud ega ka vaimustuses.

Riigikogu keskfraktsiooni liige Evelin Sepp ütles, et tegelikult on raske hinnata ajakirjanduslikke väiteid, sest ilmselt on kinnisvaraameti puhul tegu Janno Reiljani mõttevälgatusega, mida ta ei ole veel teiste nõukogu liikmetega jaganud.

Sepp lisas, et ta jagab kriitikat ja seisukohti selle kohta, et Eesti riigil puudub kinnisvarapoliitika ja et me seda vajaksime.

Res Publica juht Taavi Veskimägi Reiljani plaani ei toeta. "Uute asutuste ja struktuuride loomine ei lahenda ühtegi probleemi. Ma ei saa isegi aru, mis on Reiljani eesmärk - peale täiendava bürokraatia ja kulu riigieelarves. Ma ei toeta seda ettepanekut ega näe sellise ameti loomisel mingit mõtet," ütles ta.

Reformierakonna fraktsiooni liige Margus Hanson ütles, et ei ole õige luua kinnisvaraametit ning anda äritegevus riiklikult kontrollitava ameti kätte.

"Kinnisvara haldamine on äriline tegevus ning seda saab efektiivselt teha vaid äriühing, mitte riigiamet," lisas Hanson.

Rahvaliitlase Janno Reiljani hinnangul on riigil vaja uut kinnisvarapoliitikat ja kinnisvara haldamise süsteemi.

Reiljani hinnangul peab hakkama toimima kolmnurk: riik kui kinnisvara finantseerija, amet kui kinnisvara operaator ning üürnikud.

"Hetkel töö käib ning materjal koguneb. Ma teen analüüse ning kirjutan kokku teiste riikide kogemusel põhinevat mudelit," rääkis Reiljan. "Sooviksin, et saaksime kokku suurema ümarlaua, kus saaksid nii teoreetikud kui ka praktikud asja läbi arutada ning luua töötava ja tugeva süsteemi, mis oleks Eestis töökindel kindlasti üle kümne aasta."

Janno Reiljan usub, et riigi kinnisvarapoliitikat on võimalik ainult paremaks teha, sest hetkel sellist poliitikat lihtsalt ei ole.

"Asjad on pigem paika loksunud kui paika asetatud. Ma tahan olla ekspert, kuid töö on üksi tegemiseks liiga mahukas," sõnas Reiljan.

Reiljan usub, et töö saab hoogsamalt jätkuda alles pärast seda, kui RKASi uus juhatus on paigas ning on selgunud, kes võiks rahandusministeeriumist olla inimene, kes selle teema enda õlule võtaks.

Arco Investeeringute ASi juhatuse esimehe Veiko Pedoski sõnul muudaks eraldi amet riigivara haldamise paremaks.

"Kahtlemata muutuks riigivara haldamine efektiivseks, koonduks ühe selge juhtimise alla ning paraneks riigi vajaduste rahuldamine erinõudmistega ruumide osas näiteks koolide, päästeameti, kiirabi ja politsei puhul, kus praegu on vajakajäämisi ning riigi koordineerimine vähene," lisas ta.