Reet Hääl julgeb riskida ja vastutada

Need alad on nii erinevad - nad täiendavad teineteist. Üks on rohkem virtuaalne, teine reaalne.

Tegevjuht ei pea tingimata olema spetsialist oma ettevõtte tegevusvaldkonnas. Tootmisdirektor küll.

Kõige olulisem on suhtlemisoskus, õigete inimeste palkamine ja oma meeskonna kokkupanek.

Ikka - sõiduautosid, ametiautodeks nii keraamikatehase töötajatele kui liidule, isiklikult endale mitte. Liising on paindlikum ja lihtsam kui laen, eriti sõiduvahendite ja mitte väga spetsiifiliste masinate soetamiseks. Laenuvõtmise võimalus jääb alati avatuks, see oleneb juba firma finantspoliitikast.

Ma ei ole kümne küünega proovinud tippu ronida. Mulle meeldivad väljakutsed. Ma ei ole tööd tehes mõelnud isiklikule edule, vähemalt teadlikult mitte. Kuigi võib-olla peaksin just seda tegema. Samas, edu tuleb, kui teed oma tööd kohusetundlikult ja professionaalselt, loominguliselt. Ja oma sisetunnet tuleb usaldada. Iga kriisiolukord on unikaalne. Seda ei saa lahendada nii, et võtad õpiku lahti ja ajad näpuga järge, et kuidas tegutseda.

Loomulikult teadmised peavad olema, aga õpikutarkus on vaid vundament hädavajalikule teadmistemajale. See "maja" tuleb enda ja teiste ettevõtjate kogemustest alles ehitada. Hea haridus loob vaid eelduse karjääri tegemiseks, aga ei garanteeri seda.

Päris rahul ei saa kunagi olla - see tähendaks allakäiku. Kui ühel hetkel enam üldse rahul ei ole, siis see ongi märk, et tuleb otsida uus väljakutse. Keraamikatehases samamoodi. Tuleb endale ja ettevõttele seada kindlad eesmärgid. Lootsin seal täita oma eesmärgid kolme aastaga, aga see võttis aega viis aastat. Tundsin: tuleb otsida uus väljakutse või võtta uus inimene. Ettevõtte seisukohalt on parem, kui tuleb uut verd, uus inimene uute ideedega, kes suudab minna ettevõttes juba saavutatud healt tasemelt edasi.

Juhtide põlvkond vahetub. Vanem, lahkuv põlvkond armastas kõike ise teha - ettevõte üles ehitada, seda vedada, tegutsedes oma sisetunde järgi, oma vigadest õppides. Ostab välisfirma eduka ettevõtte üles, ootab uus omanik, et tema otsustused täidetakse. Iga juhi ja töötaja pädevus on väga täpselt piiritletud. Teisisõnu vajavad uued omanikud uut tüüpi juhte. Vale oleks öelda, et selliseid, kes ise ei mõtle - kindlasti peab juht olema mõtlemisvõimeline, aga samas leidma endast jõudu järgida üldtunnustatud rahvusvahelisi reegleid ja omaniku tahet ning suutma teha vastavalt sellele ka iseseisvaid otsuseid.

Kujutan ette, et enamikule juhtidele, kes on nüüd sunnitud tipust kõrvale tõmbuma, jäid need raamid lihtsalt väga kitsaks.

Naine on hea juht, kuid oleneb ettevõttest. Naine ei ole tippjuhina universaalne, see tähendab, et naisjuht ei sobi iga ettevõtte tippjuhiks. Ettevõtetes, kus tuleb pidevalt teha mastaapseid, jõulisi, riskantseid ja radikaalseid otsuseid, on meesjuhid edukamad. Seda tõsiasja kinnitavad ka faktid maailmapraktikast. Maailma parimate (või enim teeninud) tippjuhtide esikümme on aastaid sama, maskuliinne - vahetuvad vaid nende kohad pingereas. Kui sealt ka mõne naisenime välja loeb (näiteks Lindsay Owen Jones, L'Oréal), siis on see kahjuks pigem erand.

Ei ole teadlikult planeerinud, pigem olen võtnud iga pakkumist kui head väljakutset. Nii on see olnud kõigi seniste ja praeguste ametitega.

Kui kandideerisin Thompson Corporationi korraldatud konkursil, siis ausalt öeldes ei teadnud ma pärast selle võitmist päris täpselt, mida ma üldse selles ametis tegema pean. Aga see oli nii põnev ja nii uus - tõeline väljakutse. Tegemist oli suurfirmaga, kellel oleks olnud väga suuri võimalusi siingi tegevusvaldkonda avardada, võtta või kogu ehitusinfoturg alates ajakirjadest kuni tele- ja raadiosaadeteni. Aga nemad tahtsid tegutseda oma kitsas nišis. Tegime Soome tütarfirma juhiga salaja telesaate "Vaaderpass", mis praegu jätkab tegevust "Nurgakivi" nime all. Julgesin siis kirjutada viie aasta finantsprognoosi, et see saade toob rohkem sisse kui infobülletään. Läks suureks riiuks, et kuidas ma julgen midagi sellist teha.

Muidugi ei lastud mind sealt sellepärast lahti. Aga ma tundsin, et mul ei ole selles ettevõttes enam midagi teha - iganädalane leht jäi mulle kitsaks.

Siis tuligi Liisingühingute Liidu konkurss. Teadsin ainult sõna "kapitalirent" ja suurt rohkem midagi. Väljakutse endale missugune! Põnev. Nii et karjääri ma planeerinud ei ole. Magister võib ju olla, rohkem kogemusi sain ma inimestelt, kellega suhtlesin ja koos koolitustel käisin. Igasugustele juhtimisõpikutele eelistaksin lugeda tippjuhtide ja ettevõtjate autobiograafiaid - saab poole targemaks.

Meediast? Ei ole. Samas on meedia huvi ärile isegi hea - tuntus hõlbustab uute sidemete loomist.

Perest kindlasti, ärimehest abikaasast rohkem, vähem lastest. Me ei ole sugugi selline perekond, kes tööd koju kaasa ei too. Õudselt põnev on arutada, mis on toimunud, kuidas on mingi situatsioon lahendatud. Lapsed on kasvanud suhteliselt iseseisvaks. Mitte et neid hoitud poleks, vajadusel on vanavanemad abiks olnud, aga ninnu-nännutatud neid pole. Head lapsed on sirgunud - õpivad hästi, ei jää toitu täis külmkapi ees nälga, teavad, mida tahavad ja ka tegutsevad selle nimel. Ma olen saanud veeta nendega vähem aega kui emad, kes on kodused, aga kui aeg on hinnas, siis pühendad end neile vähestel hetkedel sada protsenti.

Kindlasti. Olen oma vigadest õppinud nii mõndagi. Keraamikatehases sai alguses kõige rohkem vigu tehtud ja põhilised vead olid inimestega seotud. Sa pead endale selgeks tegema, et ettevõte ei ole sotsiaalhoolekandeasutus ja kui töötaja ei ole pädev või tööd õigesti ei tee, siis tuleb inimene lahti lasta, mitte mõelda sellele, et tal on kodus kolm last ja mees joodik. See on küll ekstreemne näide, aga põhimõte on sama.

Seda aega tuleb lihtsalt võtta, aega tuleb planeerida. Kirjutan tegemist vajavad asjad üles. Nii lihtne see ongi. Ma tean täpselt, kus ja mis kell on mul näiteks tennisevõistlused kuni augustikuuni välja. Eelistused peavad olema paigas. Minu jaoks on harrastus näiteks prioriteetsem kui mingi sünnipäev. Kui trenn on kella kuuest kaheksani ja peole on kutsutud kella seitsmeks, siis mina jõuan sinna peale kaheksat.

Eks kimbutab ka, aga mitmekülgne tegevus ei lase masendavasse rutiini vajuda.

Korra olin teelahkmel, 1999. aastal, kui läksin tegevjuhiks keraamikatehasesse. Ei olnud kerge aeg - töö kahel kohal, lisaks magistri tegemine. See oli ainus kord elus, kui tundsin, et pean tõesti alla vanduma. Hambad ristis, murdsin tol korral väljapääsmatuna tundunud olukorrast välja. Sain õppetunni pealekauba - nii palju asju ühe korraga enam küll ette ei võta.

Reet väärtustab tavalisest palju enam perekonda ja selles osas on tal prioriteedid väga selgelt paigas. Hindan seda temas kõrgelt.

Uskumatu on tema juures see, et ta on suutnud leida tasakaalu oma hobide, ühiskondliku tegevuse, töö ja perekonna vahel. Ja tundub, et suurepäraselt! Tänapäeval üha harvem kohtab inimesi, kes elavad endiselt õnnelikult esimeses abielus.

Ratsutamine ja tennis täidavad suure osa tema vabast ajast ning nende hobide ebameeldivamad tagajärjed - kipsis jalg või käsi - ei ole teda kunagi seganud täitmast tööülesandeid. Karkudega koosolekule saabuv Reet ei ole küll õnneks liiga sage nähtus.

Töises õhkkonnas on ta piisavalt jäärapäine või pehmemalt öeldes järjepidev, nii et ka raskemad projektid saavad oma lahenduse, kestku see või paar aastat. Reeda peale võib kindel olla, ülesanded täidab ta täpselt ja tähtajaks.

"Paraku" on Reedal ka oma arvamus ja sellega peavad ümbritsevad arvestama. Õnneks ei pea kaasvestlejad küll tema arvamuse vastu põrkama, vaid sellest lihtsalt aru saama.

Reet on tark ja hea suhtleja, oskab arvestada inimeste erinevaid kultuuritaustu. Tal on hea empaatiavõime.

Üks sigaret pärast õhtusööki on ilmselt liiga väike pahe, et selle nimel üldse negatiivset registrit avada.

Tööandjana pean koostööd temaga äärmiselt meeldivaks.