Pobleemid laminaatparketiga algavad reeglina paigaldusvigadest

Aluspõrand peab olema eelkõige kuiv, tasane ja stabiilne. Enam levinud aluspõranda tüübiks on betoonpõrand, millesse tihtipeale paigaldatakse ka veel põrandaküte. Kuna betoon on hügroskoopne materjal, kogub see suure õhuniiskuse korral endasse niiskust. Kuiva õhu korral või põrandakütte sisselülitamisel annab betoon oma niiskuse ära. Liigne niiskus saab liikuda ainult ülespoole.

Betoonpõrand peab olema pärast valamist piisavalt kaua kuivanud, soovituslikult isegi kaks kuud, ning sellele tuleb kindlasti paigaldada niiskustõke. Enam levinud niiskustõkkeks on 0,2 mm paksune polüetüleenkile, mille paanid asetatakse betoonile 20 cm ülekattega. Kile ülesandeks on peatada betoonist eralduv niiskus enne tundlikku põrandakattematerjali.

Kuigi mõned tootjad väidavad, et niiskustõket pole alati betoonpõrandale vaja paigaldada, näiteks alates teatud niiskussisaldusest või kui betoon on üle viie aasta vana, tasub igaks juhuks see paigaldada. Tegemist ei ole kalli materjaliga.

Väga suur tähtsus on aluspõranda siledusenõuetel. Enamasti on need nõuded tootjatel paigaldusjuhendi alguses kirjas. Tavaliselt lubatakse 2 m pikkusel lõigul kuni 3 mm suurust kõrguste erinevust. Suuremad erinevused tuleb juba eemaldada - kas siis lisavalu või lihvimise teel.

Sageli on suurimad aluspõranda kõrguste erinevused uksekohtade ees ja seinte ääres. Kui aluspõrand jääb ebatasane, hakkab põrand sellel käimisel läbi vajuma. Omavahel liikuvad lauad võivad kriuksuma ja nagisema hakata ning laudadevaheline ühendus muutub aja jooksul nõrgemaks ning laudade vahele tekivad praod.

Optimaalne õhuniiskus parketi tulevases keskkonnas on 40-60%, õhutemperatuur 18-21 YC. Sellised tingimused on ka inimese tervisele parimad.

Talvisel kütteperioodil langeb õhuniiskus kodudes tavaliselt alla 40%. Laminaatparkett koosneb 80-90% ulatuses puitmaterjalist. Madala õhuniiskuse korral puitmaterjal kuivab, mille tulemusena parketilaudade mõõtmed vähenevad. Nõrga nn snäp-lukusüsteemiga parketilaudade vahele tekivad praod, mis kevadel õhuniiskuse tõusmisel peaksid siiski kaduma. Pöördlukuga laudade omavaheline tõmbetugevus on suurem ning sellisele põrandale pragusid nii lihtsalt ei teki.

Suvel pikema vihmaperioodi kestel võib õhuniiskus tõusta kuni 90 protsendini. Niiskus kandub ka puitmaterjalidesse - parketilaudade mõõtmed suurenevad. Juhul kui parkett jätkab niiskuse vastuvõtmist, tõuseb see lõpuks ruumi keskelt üles kummi, kuna parketil pole kuhugi mujale liikuda!

Parkett peab enne paigaldamist tulevases keskkonnas kaks ööpäeva kohanema. Parkett pakendatakse tehases kindla niiskusesisaldusega. Seetõttu peab parkett kohanemise ajal olema avamata pakendites - vastasel juhul võib niiskus materjali kahjustada. Kahe ööpäeva jooksul kohaneb parkett tulevase keskkonna temperatuuriga.

Siseviimistlustööd peavad põranda paigaldamise ajaks lõpetatud olema. Pahteldamine, värvimine, tapetseerimine ja plaatimine tõstavad oluliselt ruumi õhuniiskust.

Õige õhuniiskuse ja temperatuuri tagamine enne paigaldamist ja kogu parketi eluea vältel on väga oluline.

Ebastandardsed lauad. Laud on ühest otsast õhem, nurgad pole 90Y nurga all, üks ots kitsam. Piisab 0,2 mm erinevusest, et põrandale tekiks silmnähtav pragu või aste.

Põrandakatte kulumiskihi defektid: abrasiivne pind, erinev läikeaste. Laminaadile annab kulumiskindluse alumiiniumoksüüd, mis on iseenesest abrasiivne materjal. Võib juhtuda, et oksüüdi satub kulumiskihile liiga palju.

Mustripaberi defektid. Parketilipid ei jookse lauaga paralleelselt või mustripaber lõpeb laua keskel ära.

Profiil: võõrkehad lukusoones. Kuigi tootjad kasutavad lukusüsteemide freesimisel peeneid kaamerasüsteeme, mis kontrollivad profiili täpsust ja puhtust, võib juhtuda, et soonde jääb freesimisest väikeseid materjalitükikesi. Laudade ühendamisel võib väike võõrkeha põhjustada parketilaua deformatsiooni.

Konstruktsiooni defektid: kulumiskiht on kandeplangust lahti. See on, kas tootmisest tulenev defekt või on kaupa vigastatud transpordil või paigaldamisel.

Autor: Liina Laar