Kvaliteediks hindavad kliendid logistikas lubaduste täitmist

Andrese Klaasi & Dekoori ASi ostujuht selgitab, et kvaliteetne logistikateenus on kindalasti selline kus lähtutakse firma kui kliendi huvidest, seega lihtsad ja kiired lahendused. "Teenust tuleb pakkuda kokkulepitud kohas, kokkulepitud hinnaga ja kokkulepitud ajal," lisab Kurvits. "Meeldivaks partneriks on kindlasti sellised firmad, kes suudavad ka eriolukorras leida erinevaid lahendusi, näiteks pakkuda kombineeritud transporti või toimetada kauba kohale ööpäeva jooksul."

Ebakvaliteetne logistikateenus seevastu tähendab hilinenud laadimisi, ebaviisakaid ja mitte koostööalteid autojuhte. Tellimus võetakse vastu kuigi ei suudeta teenust pakkuda. "Meil on välja töötatud tarnijate hindamise register, hindamise kriteeriumid on hind, kvaliteet, tarnete täpsus, koostöö mugavus ja maksetähtaeg. Registrit täidetakse regulaarset, lisatakse märkused ja juhtumid, andmeid analüüsitakse kord kvartalis," selgitab Kurvits.

IT terviklahenduste pakkuja Zebra Infosüsteemide ASi (ZI) tegevjuht Peeter Tamm räägib, et tema juhitud firma tegevusest on suur osa logistika. ZI ostab 100% logistikateenused sisse, neli partnerit veavad kauba Eestisse logistikakeskustesse, ladustamine Eestis ja kohalik laialivedu on omakorda ca kolme partneri õlul.

Kvaliteetseks teenuseks peab Tamm seda, kui teenusepakkujaga sõlmitud kokkulepped peavad paika. "Kaks olulisemat kvaliteedimõõdikut on õigesti komplekteeritud kaup ja tähtajaline kohaletoimetamine," selgitab Tamm. "Need on ka kaks enim ja regulaarselt probleeme põhjustavat faktorit." Tuleb ette, et igal päeval on üks saadetis nn vigane. Kas siis vale kaup või ei ole kohaletoimetamise tähtaeg õige.

Kui klient ei ole teenusega rahul, siis näiteks Andrese Klaasi & Dekoori AS püüab jõuda teenusepakkujaga kokkuleppele. Kui see ei õnnestu, kasutab ettevõte teist partnerit. Kriitiliste ja oluliste saadetiste puhul pöördub usaldusväärsema teenusepakkuja poole ka Zebra Infosüsteemide AS. See omakorda tähendab lisakulu logistikale.

Samas ei ole aga alati teise teenusepakkuja kasutamine lahendus, selgitab Tamm. Põhjuseks, et Eestis ei pruugi olla logistikafirmasid, kes just konkreetsele ettevõttele täisteenust pakkuda suudaks. Samuti ei ole ZI kliendid kohati valmis parema teenuse eest rohkem maksta, mistõttu ei saagi midagi muuta.

Küll leiab Tamm, et näiteks kliendi ja teenusepakkuja koostöös saab teenust arendada ja paremaks muuta. "Sageli ei tea klient näiteks, mis teed pidi tema saadetis liigub. Seetõttu ei tea ka ta seda, kui teel mingi viivitus ette tuleb. Seda info liikumist saaks parandada näiteks satelliitjälgimissüsteemide paigaldamisega veovahenditesse, mille edastatavat infot klient saaks näiteks internetist jälgida," toob Tamm näite.

Osad logistikaettevõtted kasutavad juba selliseid, saadetise jälgimist võimaldavad lahendusi, osad mitte. "Infot kauba liikumise kohta tegelikult saab, aga selle saamiseks tuleb seda logistikapartnerilt küsida, muidu on osa veost pime," lisab Tamm. "Küsimine aga nõuab resursse."

Saadetise teekonna info põhjal saaks näiteks koostada laialiveoautodel marsruudid ning võrrelda nende läbimise aegu normaalsel ajal ja näiteks tipptunnil. Kliendil aitaks see info omakorda enda kliente võimalikest hilinemistest informeerida.