Harju Elektrilt neutraalsed numbrid

Eile esimese kvartali tulemused avaldanud Harju Elekter lõpetas küll päeva kerges miinuses, kuid seda eelkõige väärtpaberi madala likviidsuse tõttu. Elektriseadmete tootja aktsia sulgemishinnaks jäi 3,85 eurot (60,24 krooni) ehk 1,3% miinust. Samas enamik päeva ligi 100 000 kroonini ulatunud päevakäibest tehti 3,95 eurol (61,80 kroonil) ehk kolmapäevasest sulgemishinnast kõrgemal tasemel.

Investoreid võis Harju Elektri tulemustes esmapilgul ära petta puhaskasumi hüpe 6,5 miljonilt 13,9 miljoni kroonini (0,82 krooni aktsia kohta). Suur osa kasumitõusust oli aga erakordne tulu investeeringute müügilt.

Enim tasub jälgida kvartali ärikasumit, mis tõusis 6,8 miljonilt 8,0 miljoni kroonini ehk 17% võrra. See on enam-vähem samas augus möödunud aasta 20% ärikasumi kasvuga.

Ka kvartali müügikasv (10,6%) oli sarnane 2005. aasta 13,3% müügikasvuga.

Kauplemine oli eile turul juba suviselt vaikne. 96 tehingut andsid vaid 7,7 miljonit krooni käivet.

Eile pärast turu sulgemist tuli huvipakkuva aktsionäride kokkukutsumise teatega välja Tallinna Kaubamaja. Esiteks maksab kaubanduskontsern üle kolme aasta taas dividende.

Samas tõsi ta on - ega 3 krooni aktsia kohta 310kroonise aktsiahinna juures suurt dividenditootlust ei paku. Märksa põnevamaks pean, et ettevõte korraldab fondiemissiooni, emiteerides iga olemasoleva aktsia kohta viis uut aktsiat. Kui iseenesest pole kõige kallima Tallinna börsi aktsia jaoks fondiemissioon paha mõte, üllatab mind veidi, et aktsiat soovitakse niivõrd palju tükeldada.

Fondiemissioonid ja splitid (aktsiate nominaalhinna vähendamine) peaks teoreetiliselt parandama aktsia likviidsust, kuna aktsiate hulk suureneb. Teiseks on investoritel odavamat aktsiat psühholoogiliselt odavam osta ja võivad väärtpaberit aidata üles tõsta.

Samas tuleb investoreid hoiatada, et ega fondiemissioon ettevõtet paremaks muuda.

Mõned read ka börsile pürgiva Eesti Ehituse kohta.

Ehitusfirma aktsiate esmaemissioonihinda peetakse suhteliselt kalliks. Samas ega ka Tallinna Vett, Starmani ja Tallinkit odavaks peetud. Ometi on aktsiaemissioonid õnnestunud ning firmad börsil. Esimesena mainitu on pakkunud investoritele ka suurepärast tootlust.

Üheks kallimaks suhtarvuks Eesti Ehituse juures on P/B ehk turuväärtuse suhe raamatupidamisväärtusse. Kui 2006. aasta esimese kvartali lõpus oli firmal omakapitali 204 miljoni krooni eest, siis ettevõtte turuväärtust hinnatakse umbes 1,3 miljardiga.

Sirvisin ehitusfirma prospekti ja otsisin rosinat, mis aktsia atraktiivseks teeb. Leidsin, et selleks võib olla Ukraina turg, mis on kahe aastaga kasvanud ehituskontserni koondkäibes 29 miljonilt 108 miljoni kroonini. Möödunud aasta kogukäibest andis Ukraina 6,5% ja kasumist 8%.

Eesti Ehituse tellimusteraamatust selgub, et Ukrainas on hetkel teoksil hüpermarketi ja viinavabriku projekt. Lisaks on võidetud ka supermarketi projekt Lutskis, kuid antud leping on veel allkirjastamata.