Põllumehed peavad saagi kindlustamist ebaotstarbekaks

Artikkel

- Uudised
- 11. mai 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Põllumehed peavad saagi kindlustamist ebaotstarbekaks
Kindlustusfirmad on vähese huvi tõttu toote pakkumisest üldse loobunud.
"Varasematel aastatel olen saaki kindlustanud, aga ei kavatse enam eladeski seda teha," ütles Peningi masinaühistu juht Arnold Põldmäe, keda ähvardav põuaoht pole kiirel külviperioodil kindlustuse peale mõtlema pannud.
Põldmäe kogemuste põhjal läheb kindlustamine kulukamaks, kui sellest tulu on loota.
"Kindlustussummat oli ühistul sedavõrd raske kätte saada, et kogu asjaajamise vaev on suurem kui saadav hüvitus," lisas ta. Teisalt on kindlustus tema sõnul liiga kallis.
Saagi tõestamist peab Kolgata teeks ka Väätsa Agro juhatuse esimees Tiit Tuuleveski. "Me ei ole kindlustanud, sest peame seda ebaotstarbekaks," ütles ta.
Kindlustamisel ei näe mõtet ka Tartu Agro juhatuse esimees Aavo Mölder.
"Väljaminekud kindlustuse peale on suuremad kui sissetulekud," põhjendas ta. Põua üle Mölder ei kurda, pigem on jahedad ööd teravilja arengut tema arvates rohkem pidurdanud.
Ka ASi Sagro juht Kalle Reiter ei näe saagi kindlustamisel mõtet, kuna vaidlusküsimusi ja segaseid punkte on sellega seoses palju. "Põllumajanduskahjusid on väga raske määrata," sõnas Reiter.
Kindlustusfirmad on aga ikalduse vastu kindlustamise teenuse pakkumisest põllumeeste vähese huvi tõttu sootuks loobunud.
ERGO Kindlustuse ASi suhtekorraldaja Hille Karm ütles, et saagikindlustust ei pakkunud firma juba möödunud aastal. "Aastaid oli nii vähe soovijaid, et riskikatte puudumise tõttu me enam riski ei võtnud," selgitas Karm. "Viimati, 2004. aastal, oli meil vaid kuus lepingut."
Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimehe Indrek Holsti sõnul on saagikindlustust majanduslikult raske kontrollida ja vähene soovijate arv muudab kindlustusseltsile selle toote ülalpidamise kahjulikuks.
"Põllumeestele oleks kindlustamine odavam, kui nad põllumeeste liitude kaudu oma huvid kokku paneksid ja küsiksid suuremat pakkumist," soovitas Holst.
Ehkki sünoptikud teatavad juba nädalaid põuast ja erakordsest tuleohust, ei ole põllumeeste hinnangul ikaldus veel käes.
Põllumehed ootavad siiski pikisilmi vihma, muidu võib paari nädalaga kuri karjas olla.
"Paanikaks pole veel põhjust," ütles Peningi masinaühistu juht Arnold Põldmäe. "Suured olid vaid talvekahjud: talivili ikaldus külma talve ja lumenappuse tõttu sajaprotsendiliselt, mistõttu kevadel tuli suviviljaga üle külvata."
Peningi masinaühistu 500 hektarit teravilja on madalamates ja niiskemates kohtades hästi idanenud, kõrgematel maadel on kuivem ja külv ei idane.
"Vihma oleks vaja, aga põuast veel rääkida ei saa," ütles Väätsa Agro juhatuse esimees Tiit Tuuleveski. "Üle tuli külvata kaks kolmandikku 300 hektarist."
"Praegu saagikahjudest küll veel ei räägi," oli ASi Sagro juht Kalle Reiter optimistlik. Köögiviljakasvatusega tegeleva ettevõtte saviste maade alumistes kihtides on Reiteri hinnangul niiskust piisavalt.
Autor: Merje Kask
Hetkel kuum