Murepilved USA eduka majanduse kohal

Ameerika sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas esimeses kvartalis 4,8protsendilises aastatempos. Kolme kuuga on S&P 500 indeksisse kuuluvatest firmadest ligi 70% parandanud oma tulemusi. Firmad on optimistlikud ja suurendanud jõudsalt nii investeeringuid kui ka tellimusi.

Börsiindeksid lähenevad 2000. aasta kõrgseisule. 2002. aastast peale on Dow Jonesi indeks kerkinud 50, S&P 500 60 ja Nasdaq Composite rohkem kui 90 protsenti. Samal ajal on nafta ja kulla hind maailmaturul rekordkõrgusel ning USA intressid jätkavad tõusu ja dollar nõrgeneb. "Kui kaua saab niisugune areng kesta?" küsivad maailma majandusanalüütikud.

Inimesed peaksid olema praeguse olukorraga ju väga rahul. Ajalehe Wall Street Journali korraldatud avaliku arvamuse küsitlus näitas siiski, et ainult 19% vastanutest hindas majanduse väljavaateid heaks. Tervelt 77% vastas, et on selle pärast mures. Umbes kaks kolmandikku inimestest leidis, et USA liigub vales arengusuunas ning et riik on kehvemas seisus kui enne president George W. Bushi võimuletulekut kuus aastat tagasi.

Esiteks on inimeste reaalpalk, mille kasv varem edestas inflatsiooni, hakanud viimasel kolmel aastal kahanema. Põhjuseks kõrge inflatsioon ja eriti bensiini hind, aga samuti üleilmastumisest tulenev Aasia riikide palgasurve.

Jätkuva kinnisvarabuumi tõttu on inimeste vara kinnisvarahindade tõusu tulemusena küll märgatavalt kasvanud, kuid kahanevate sissetulekute tõttu ei jõua paljud enam uut eluaset soetada. Organisatsioon NAR ennustab, et tänavu väheneb uute eluasemete ostmine USAs 11,6%. Kui kinnisvarabuum peaks vaibuma, kaotaks USA majandus ühe oma kasvumootori, sest viimasel viiel aastal on elamuehitus andnud 1,5% riigi SKPst.

Ebakindlust tekitavad kõrge nafta hind ja inflatsioon ning seda ohjava keskpanga intressipoliitika. Turud ei saa päriselt aru keskpanga (Fed) uue juhi Ben Bernanke kavatsustest. Mõni aeg tagasi lugesid nad tema vihjetest välja, et paar aastat kestnud intressitõstmine on lõppenud, kuid eelmisel nädalal kergitas Fed taas baasintressi. Seekord 0,25% ehk viiele protsendile, mis on viie aasta kõrgeim tase. Ühtlasi andis Fed mõista, et inflatsiooniohu korral intressitõstmised jätkuvad.

Kahe otsaga relv on samuti USA dollari viimase aja nõrgenemine. Ühest küljest on nõrgem dollar aidanud vähendada ülisuurt jooksevkonto puudujääki. Teisest küljest kiirendab nõrk dollar aga inflatsiooni, sest importkaubad on kallimad.