Kaubaveos on Poola suurim konkurent

Hea asukoht, korralik transpordivõrgustik, spetsialistide olemasolu ja ELi liikmelisus lubavad Balti riikidel oodata transiidivoogude suurenemist. Neil on ka suur potentsiaal tööstuspindade arendamiseks.

Leedul, Lätil ja Eestil on hea strateegiline asukoht ELi ja SRÜ maade vahel. Transpordi infrastruktuur on korralik ja piirkonnast jookseb läbi kaks Euroopa koridori: põhja-lõunasuunaline (Tallinn-Riia-Kaunas-Varssavi) ja ida-lääne suunaline (Kiiev-Minsk-Vilnius-Klaipeda). Samuti on siin rahvusvahelised lennujaamad, jäävabad sadamad Klaipedas ja Riias, renoveeritav raudteevõrk ja ELi nõuetele vastavad maanteed.

Täna on tootmis- ja laopindadele mõeldud kinnisvaraturg keskendunud suurlinnade tööstuspiirkondadesse - Vilnius, Kaunas, Klaipeda, Riia, Tallinn, Pärnu ja Tartu - ning suurte maanteede äärde 15 km raadiuses linnasüdamest.

Uute pindade rent on ligi 72 kr/m2 Leedus, 70 kr/m2 Eestis ning pindade puuduses vaevlevas Lätis isegi kuni 97 kr/m2. Balti riikide logistikakeskuseks on kujunemas Riia, millel on parim asukoht ning suurim tööstuse kontsentratsioon. Teiste Lääne- ja Ida-Euroopa riikidega võrreldes on tööstuspindade hinnad Balti riikides ühed madalamad, ületades ainult Poolat.

Tööjõud on Kesk- ja Ida-Euroopas kõige odavam Venemaal, järgnevad Balti riigid ja Poola. Seega on Balti riikide suurim konkurent Poola, mis on logistikas ja tööstuspindade rajamisel teinud suuri edusamme. Riiki on tulnud palju välisinvesteeringuid ning suured rahvusvahelised arendajad, nagu ProLogis, AIG/Lincoln, Parkridge CE ja Panatonni.

Kuna viimased konkureerivad omavahel, tõmbab see alla ka suurte maanteede läheduses olevate tööstuspindade renti, kuni u 47 kr/m2. Poolas on ka tervelt 14 vabatsooni, mis pakuvad investeeringute meelitamiseks maksusoodustusi. Otsesed välisinvesteeringud tööstuspindadesse kasvasid Poolas mullu 20%. Balti riikide peamised eelised teiste maade ees on suhteliselt madal tööstuspindade rajamise kulu ja ka endiselt odav tööjõud. Kuid järgneva 5-10 a jooksul need eelised ilmselt kaovad. Balti riikide tänapäevased logistika- ja kaubajaotusterminalid peaksid siiski kindlustama nende positsiooni tehnoloogiliselt arenenud Lääne-Euroopa ja suure potentsiaaliga Ida-Euroopa ning SRÜ riikide vahel.

Kuid nendest eelistest ainuüksi ei piisa, et saada transiidipiirkonnaks Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Tööstuspindade reklaamimisel on Balti riikidel tarvis rõhutada ühise transpordiinfrastruktuuri olemasolu, sarnast õiguslikku ja maksukeskkonda. Eraldi võttes on Leedu, Läti ja Eesti turud liiga väikesed, et olla rahvusvahelisel tasandil huvitavad tööstuspindade arendamiseks, ja jäävad alati kaotajaiks suurema siseturuga maade ees, nagu Poola, Tšehhi, Ungari ja Rumeenia.

Teiseks on Balti riikidel vaja innustada investeeringuid maanteede remonti, arendada erinevate transpordiliikide kasutamise võimalusi ning lükata tagant ELi transpordisüsteemiga liitumist. Baltimaadel tuleb täna oma võimalusi maksimaalselt ära kasutada ja teha kaubavedu võimalikult lihtsaks.

Kui transpordi infrastruktuuri ja teenuseid õigel ajal kaasaegsemaks ei muudeta, on tulevikus veelgi raskem liituda Euroopa transpordi- ja logistikaruumiga.

Peamiselt rajavad Baltimaades tööstuspindu kohalikud arendajad, sest välisraha huvitub juba väljaarendatud kinnisvarast. Uute, ELi nõuetele vastavate tööstuspindade rent on kõrgem vanade ladude omast ning seetõttu ei soovi paljud üürnikud vanadelt odavamatelt pindadelt välja kolida. Prognooside kohaselt tuleb Balti turule lähema kahe-kolme aasta jooksul juurde 250 000 kuni 400 000 m2 uut tööstuspinda.

Autor: Mindaugas Kulbokas