Halduskohus: Palts ei saa enda tasutud maksuvõlga tagasi

Miks kohus sellise otsuse tegi, teada saada ei õnnestunud, sest otsuse langetanud kohtunik Dagmar Maastikuga rääkida ei õnnestunud. Samuti ei olnud kohtu kantselei valmis ilma kohtuniku loata otsust avaldama.

"Ma ei võta tõsiselt halduskohtunikke," kirjutas praegu Krimmis kinnisvaraäri ajav Tõnis Palts kohtuotsust kommenteerides e-kirjas. Tema sõnul on maksuamet ehitanud skeemi, millega tema raha endale jätta. "Näiteks minu kolleegi protsessil ei teadnud kohtunik isegi seda, et Eesti seaduse järgi maksab dividendide pealt tulumaksu ettevõte, aga mitte üksikisik," lisas eksmeer. "Kuidas saavad sellised kohtunikud otsustada ülikeerukate majandusasjade üle?" küsis Palts retooriliselt.

Tema sõnul ei kavatse ta tehtud otsusega leppida ning kohtuasjast loobumine ei tule üldse kõne alla. "Küsimus ei ole mitte minu tagasi nõutavas 11 miljonis kroonis, vaid selles, et kui ma loobun, siis teen kahju paljudele Eesti ettevõtjatele," kirjutas Palts. Tema sõnul on tegemist põhimõttelise asjaga. "Analoogide puhul on Euroopa Kohus otsustanud ettevõtja kasuks," märkis ta, andes mõista, kui kaugele on ta kohtuasjaga valmis minema.

Maksuamet süüdistab Paltsu maksudest kõrvalehoidmises, sest Paltsule kuulunud Levicom ASi aktsiatega tehti 1999. aasta jaanuaris kaks järjestikust tehingut, kus algul oli aktsiate väärtuseks 700 000 eurot ning juba kahe päeva pärast 45 miljonit eurot.

Tele2 AB maksis Levicom B.V.-le 48 miljonit eurot, millest ettevõte kandis 45 miljonit eurot kapitali tagasimaksena enda omanikfirmale Levicom N.V. Hollandi maksuinspektoriga sõlmitud kokkuleppe kohaselt maksti ülejäänud summa Levicom N.V.-le dividendina ja sellelt peeti Hollandi riigi kasuks kinni 8,3% maksu.

Levicom N.V. sai raha mitmes osas aastatel 1999-2002. Hollandi seaduste järgi võisid firma omanikud sealt dividendi tulumaksu maksmata välja võtta.

Eesti maksuamet asus Tõnis Paltsu kui eraisiku maksuasju uurima 2002. aastal. Maksuasja uurimine külmutati 2003. aastal pärast seda, kui Palts sai rahandusministriks ja vahetas välja maksuameti juhtkonna. Esialgu oli kavas Paltsu maksuasja revisjon lõpetada 2003. aasta lõpuks, ent see jätkus 2005. aasta alguseni.

Viimati oli Palts kohtus 18. mail, mil kaebas kohtusse 9,7 miljoni kroonise intressinõude ning taotles kohtult samas esmast õiguskaitset.

Rahandusminister Aivar Sõerd tunnistas Postimehele, et tema kunagiste alluvate huvi pärast Levicomi müügi vastu sundis toonane rahandusminister Tõnis Palts ta maksuameti juhi kohalt lahkuma.

Sõerd lahkus oma kohalt 2003. aastal, kui võimule tuli Res Publica ja rahandusministriks sai Palts. Hiljem kohus küll ennistas Sõerdi ametisse, kuid siis maksuamet ja tolliamet liideti ning ta jäi ikkagi tööta.

Sõerdi sõnul näitab reedel avalikustatud kohtulahend Paltsu maksuvaidluses, et ka suured maksuasjad jõuavad Eestis kohtusse.

"Kui üldine arusaam on, et väikesed vargad ripuvad võllas ja suured sõidavad tõllas, siis praegu võib öelda, et see ei kehti," märkis Sõerd. "See kaasus on oluline, see kinnitab, et Eesti on õigusriik."

Sõerdi sõnul käis 2003. aastal arutelu, kas üldse on mingit maksuasja kaasust Levicomi aktsiamüügis. "Tänane esimese astme kohtu otsus näitab, et oli küll kaasus," rääkis rahandusminister.

Väite kohta, et Palts lõi ta maksuameti juhi kohalt minema, lausus Sõerd: "Ma arvan, et avalikkus saab asjast õigesti aru."

Täpsemalt ei tahtnud ta asja siiski kommenteerida.

Väidetavalt tegeles maksuamet Paltsu vaidlusega juba Sõerdi juhtimise all, kuid Paltsu ametisse asudes pandi asi kalevi alla ning see jäi soiku ka järgmise rahandusministri Taavi Veskimägi ametisoleku ajal.

Autor: Gert D. Hankewitz