Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Seadusloojate liigagarus seab Elcoteqi löögi alla
Eesti on loonud isegi karmimad nõuded, kui sätestab samal ajal ELis kehtima hakkav raamdokument. Näiteks võib määrusest välja lugeda, et paljud praegu kasutuses olevad elektroonikaseadmed (tootmisseadmed, aga ka televiisorid, arvutid, raadiod, kellad) tuleb käibelt kõrvaldada, sest nad sisaldavad keelatud aineid.
Määrus piirab erinevalt direktiivist veel ka komponentide sissevedu, toodete valmistamist väljapoole ELi ja suurte, pliid, kaadmiumi jms aineid sisaldavate tootmisseadmete sissevedu, müüki ja kasutamist. Sisuliselt võib see tootjatele tähendada, et mõningaid tooteid ei tohi enam Eestis valmistada, vajalikke komponente sisse tuua ning valmistoodangut väljapoole ELi müüa.
Laupäeval jõustuva nõude mõjualas on erinevad ettevõtted - alates meditsiinitehnikast ja lõpetades autode varuosade maaletoojatega.
Elcoteqi tootmisteenuste juht Ivo Volkov tõdes, et oma tegevuses on firma lähtunud juba aastaid tagasi vastu võetud direktiivist ning on valmis nõudeid täitma. "Kui kohalik seadusandlik akt seab võrreldes direktiiviga ettevõtjatele rangemad piirid, siis see paneb siinsed ettevõtjad teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtjatega võrreldes halvemasse olukorda," märkis Volkov. "Sisuliselt tähendab see Eesti elektroonikasektori ja sellega ka ekspordimahtude vähenemist," hindas ta.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on viimase poolaasta vältel taotlenud, et määrus ei oleks rangem, kui direktiiv seda ette näeb. Homme kohtub koda maksu- ja tolliametiga, et saada selgust, millise akti põhjal hakkavad tolliamet ja keskkonnainspektsioon järelevalvet tegema. Samuti on koda saatnud ministeeriumile ettepanekud nõudeid võrdsustavate muudatuste sisseviimiseks.
Maksu- ja tolliameti avalike suhete peaspetsialist Reelika Raamat märkis, et amet ei saa valida, kas täita üht või teist õigusakti. "Seega lähtume mõlemast - direktiiv annab üldalused, mille rakendamiseks on Eestis siseriiklik määrus," sõnas ta.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek kinnitas eile õhtul, et siseriiklikud järelevalveasutused lähtuvad riiklikest õigusaktidest. "Direktiivid ja Euroopa Komisjoni otsused ei ole otse kohalduvad," tõdes Eek.
Eek lisas, et määrus viiakse muutunud jäätmeseadusega vastavusse hiljemalt juuli keskel.
Autor: Airi Ilisson