Autoostul olulised hind ja maine

Valdavalt Toyota Avensist ning Corollat tööautodena kasutava ning ehituse ja kinnisvaraarendusega tegeleva ettevõtte YIT turundusjuhi Marko Uueda sõnul on nende firmas ajalooliselt välja kujunenud, et eelistatuks on Toyota kaubamärk.

Kuigi hind on Uueda sõnul auto ostmisel alati oluline tegur, pole see siiski esmane, masin peab ka kestma.

Vähem oluline pole ka maine ning kasutajatelt saabuv tagasiside, mis mõjutavad juba järgnevaid ostuotsuseid.

"Firma küll erinevaid autoajakirjade koostatud paremate autode edetabeleid ei jälgi, küll olen seda ise teinud, et end turul toimuvaga kursis hoida," lausus Uueda.

Kas ja kui palju erineb aga eraisikute ja firmade ostukäitumine?

ASi Veho Eesti müügidirektori Urmas Silla tähelepanekut mööda on konkreetseid piirjooni ostukäitumise osas raske tõmmata. Ainus erinevus, mis Sillale silma jäi, on hind - eraisikud eelistavad rohkema lisavarustusega autosid.

Ehk piltlikult öeldes, kui ettevõttesse soetatakse auto manuaalkäigukastiga ning enamasti lahjema mootoriga, siis eraisikul on sama mudel sageli automaatkäigukasti, nahksete istmete ning näiteks parkimisanduriga varustatud.

"Ettevõtete soetatud autod jäävad enamasti 220 000-230 000 krooni vahemikku. Eraldi tasuks siinkohal välja tuua firma juhtide ning juhatuse liikmete autode hinnad, mis üldjuhul üle poole miljoni krooni ei ulatu," ütles Sild.

Autost on firmadele saanud tänapäeval motivatsioonipakett töötajate meelitamisel, samuti on Toyota Balticu turundusdirektori Raido Toonekure sõnul aja jooksul muutunud firmade ostukäitumine.

"Kui seitse-kaheksa aastat tagasi vaadati esmalt auto alghinda, siis nüüd jälgitakse auto kulutusi liisinguperioodi jooksul. Ostjale on tähtis, et selle aja jooksul ei tekiks erakorralisi kulutusi," selgitas Toonekurg olukorda. "Firmade jaoks on auto ikkagi töövahend ning lisaks hinnale ja autole endale on oluline ka edasimüüja pakutav teenuse kvaliteet tervikuna."

Automüügifirma pakutav teeninduse kvaliteet pole pelgalt sõnakõlks, kinnitab enne Inchcape Eesti ASi ning praegu Balteco ASis turundusdirektorina töötav Merje Sein.

"Omast kogemusest tean tuua näite, kus on loobutud autost ning valitud teine firma, sest järelteenindus oli allpool igasugust arvestust. Üks halb ja ebameeldiv kogemus võib nullida kogu eelneva meeldiva," sõnas Sein.

Diisel- või bensiinimootori vahel tehtav valik sõltub eelkõige sõidukoormusest - liikuvatele ning pikki vahemaid läbivatele inimestele sobib diiselmootor rohkem.

Standardvarustusega autod ostetakse peamiselt müügiesindajatele või projektijuhtidele.

Autode ostukäitumises mängib olulist rolli ka see, mis aastaajaga on parajasti tegu.

Veho Eesti ASi müügidirektori Urmas Silla tähelepanekut mööda teevad inimesed suvel oste rohkem emotsioonidest lähtuvalt, ostu üle kaalutletakse tunduvalt vähem kui talvel. Samuti on ostjad senisest otsekohesemaks muutunud.

"Tänapäeval on nii kujunenud, et esimene sõna salongi sisenedes pole mitte "tere", vaid lause "kui palju hinnast alla saab"," sõnas Sild.

Samas leidub Silla sõnul ka inimesi, kes suvel masina välja vaatavad, ostmiseks läheb aga alles sügisel.

Teeninduskvaliteet on üks osa autoostmise protsessist. Algab see automüügikonsultandist, kes firma esindajaga suhtleb, hinnapakkumise teeb ning juhendab, kuidas auto kätteandmine toimub ja mismoodi kogu ostuprotsess toimib.

Üsna suur mõju on ka autofirma terviklikul käitumiskultuuril ja sealsel personalil. Kui firmas inimesed ikka hingega töötavad, ei saagi kusagil teenindusvigu ette tulla. Edasi aga jätkub n-ö autofirma maine kujundamise protsess järelhoolduse teeninduse kaudu. Pigem mingu järelhoolduses kauem, kui et töö tehakse kiirelt ja lohakalt.