Kas meil on käimas majanduslik riigipööre?

Üldise majandusliku edu taustal on hakanud paistma silma huvitav suundumus: riigi- ja omavalitsusasutused loovad taas oma ettevõtteid.

Trend on selgelt märgatav jäätmekäitluses, kus omavalitsused loovad ettevõtteid, et viia ellu mingi projekt. Pole midagi halba, kui omavalitsus püüab lahendada avalikkuse probleeme vallas, kus eraettevõtete huvid või võimalused on piiratud. Probleemid tekivad sellest, et munitsipaalfirmad, saanud investeeringuiks raha riigi kaukast, tungivad selle raha toel turgudele, kus toimib konkurents eraettevõtete vahel. Soetatakse vahendid, muudetakse mõnd kohalikku reeglit ja sisenetakse dumpinghindadega turule. Kasumi pärast ei muretseta, sest kasutatakse ristsubsideerimist või katab kahjumi omanik ehk omavalitsus.

Hea näide on Pärnu linna ja Paikuse valla omandis olev OÜ Pärnu Jäätmekeskus (Paikre). Firma on saanud abiraha euronõuetele vastava prügila ehitamiseks. Kerkinud on jäätmete sorteerimisliin, soetatud kogumiskonteinerid ja veokid. Tegutsema on asutud veoturul, loomulikult märgatavalt madalate hindadega. Firma juht Teet Kurs on öelnud, et omavalitsusjuhid on saanud aru, et nii keskkonnale kui ka vallaelanike rahakotile on kasulikum, kui ei toimu huupi konkureerimist ja kisklemist, kus firmade prügiautod kihutavad ringi üle Eesti, et viia prügi sorteerimiskeskusest mööda otse ladestamispaika ja maksta kinni paari erafirma kasumivajadus.

Sellest kumab läbi, et tema huvi on mitte huupi konkureerimine ehk avatud konkurents, vaid "korraldatud" konkurents. Omavalitsuse toel on Paikrest saamas piirkonna monopol, mis kontrollib kogu ahelat jäätmete tekkimisest ladestamiseni.

Odav on selline süsteem seni, kuni on vaja saada lahti veel tegutsevatest konkurentidest. Seejärel hakkavad hinnad muudkui tõusma - pole konkurentsi, pole vaja ka pingutada, kõik rumalused on võimalik tarbija rahakotist kinni maksta. Kuna munitsipaalettevõtete nõukogudes istuvad üldjuhul poliitikud, kes iga uue koalitsiooniga vahetuvad, puudub ettevõtte üle ka kontroll ja tegevjuhid tegutsevad üsna vabalt. Näiteid ei pea ju kaugelt otsima - Werol, Riigi Viljasalv jt.

Saksamaal on hakatud munitsipaalettevõtteid erastama. Põhjuseks ikka seesama ülikõrgeks paisunud teenuse hind ja olematu efektiivsus. Sealsed jäätmevaldajad ei jaksa sellist tegevust enam kinni maksta. Arusaamatu, et seni end liberaalseks pidanud Eesti on asunud ratast tagasi keerama.

Jahmatas Kuressaare linnajuhtide mõte moodustada linnale kuuluv kommunaalettevõte, mis tegeleks näiteks linnapuhastusega, sest äkki ei tule konkurssidele piisavalt pakkujaid või on pakutavad hinnad liiga kõrged.

Äkki peaks riik asutama ka riiklikud ettevõtted teede ehitamiseks, sest erafirmad küsivad liiga kõrget hinda; riigistaks toidukauplused, saaks jälle Eesti toitu osta? Paljud meist mäletavad veel, et riiklik majandus tähendas absoluutset defitsiiti ja vaatamata odavale letihinnale tuli tuttavale "varustajale" maksta oluliselt kõrgemat turuhinda, et vajalik asi ikkagi saada. Me võiks ükskord oma vigadest õppida.

Kui omavalitsus või riik koostab mõistlikud hanketingimused, mis lähtuvad hanke eesmärgist ning milles kedagi ei eelistata, kui hanget kellelegi kätte ei mängita, on hangetele oodata ka mitmeid huvilisi. Selliselt kujunenud hind ongi turuhind. Kui see tundub kellelegi kõrge, saab hinda alandada hanketingimuste muutmisega, mitte riikliku või munitsipaalettevõtte loomisega.

Valitsus peab kindlalt ütlema, millist majandusmudelit ta toetab, et investorid saaksid otsustada, kas investeerida Eestisse või mujale. On ju selge, et keegi pole huvitatud oma raha siia toomisest, kui ausat ja vaba konkurentsi nimetatakse "huupi konkureerimiseks" ning astutakse konkurentsi riigi- või munitsipaalettevõtte kasuks piirama või likvideerima.

Kui jätkame ausale konkurentsile tugineva avatud majandusega, tuleb täpselt reglementeerida riigi- ja munitsipaalettevõtete roll, välistades neil võimaluse kasutada oma eeliseid teiste turuosaliste tõrjumiseks turult.

Autor: Argo Luude