Valdur Laid: kiirelt muutuvas ja uuenevas äris peab pidevalt õppima

Elion on väga põnev firma ja mitte ainult Eesti kontekstis. Oleme sellises valdkonnas, kus äri muutub väga kiiresti. 5-6 aastat tagasi andis telefoniside 90% meie tuludest, nüüd alla poole. Uued valdkonnad on peale kasvanud, mõned alles ilmutavad esimesi märke. Seega on Elion põnev ning väljakutsuv koht töötamiseks, sest äri muutub ja pidevalt pead ka ise õppima.

Elionis on väga palju eri valdkondade professionaale - müügimehi, teenindajaid, toote- ja äriarendajaid, võrguinsenere, IT spetsialiste, tehnikuid jpt. Need on erinevad inimesed ja tihti vägagi erinevaid isikuomadusi nõudvad rollid, nii et on suur väljakutse juhtida Elioni ühtsete eesmärkide poole.

Seda on õige küsida klientide käest. Oleme teenindusega järjepidevalt ja süsteemselt tegelenud juba aastaid, see on pikk töö ja puudutab kogu organisatsiooni läbivalt. Kui teenindajal pole kliendi probleemi kellelegi edasi suunata, kes selle kliendile lubatud viisil ära lahendaks, siis pole abi ilusatest tüdrukutest meie esindustes, kes on õpetatud naeratama ja suhtlema. Viimastel aastatel kasvanud kliendirahulolu teeb kindlasti rõõmu.

Ma ei mõelnud nii, et lähen nüüd pangandusest telekomi. Minu jaoks oli suur otsus see, kui 2000. aastal pangas joone alla tõmbasin, sest olin end ammendanud. Seejärel läksin aastaks Šveitsi õppima ja IMDsse magistrikraadi tegema. Selle aastaga olen väga rahul.

Inimene õpib ja areneb palju rohkem siis, kui selleks on sobiv kontekst. Kui mõtlen oma ülikooliaja peale Eestis, siis esimestel kursustel õppisime kompartei ajalugu ning viimastel kursustel lugesid samad õppejõud turumajandust - oli väga segane aeg. Ülikoolist ma palju praktilist kasu ei saanud, küll aga süsteemset mõtlemist. Aasta õpinguid Šveitsis andis just praktilist arengut. Et ma pärast seda Eesti Telefoni tööle tulin, oli heade juhuste kokkusattumine.

Erines väga oluliselt. Keskkond oli rahvusvaheline - meie grupis oli 83 inimest enam kui 40 riigist. Lisaks omasid kõik keskmiselt 7-8aastast töökogemust. Paljudel oli pered kaasas, ka minul. Vähemalt poole sellest, mida omandad, saad mitte professoritelt, vaid oma grupikaaslastelt. Nad on töötanud eri kohtades, omavad head kogemustepagasit. Mis ei tähenda, et seal polnud ka tüüpilisi ülikoolielu komponente näiteks heade pidude näol.

Kuna tulin Eestisse tagasi ja siinne töö on pigem Eesti-keskne, mitte rahvusvaheline, siis igapäevast suhtlemist pole. Zürichis või Londonis töötavad grupikaaslased saavad küll tihemini kokku. Meil on igal aastal kokkutulekud, kuhu sel sügisel jälle lähen. Kuhugi reisides püüame samuti omavahel kokku saada. Mitmetel tööalastel teemadel olen koolikaaslastelt abi saanud.

Põnev oli. Telekommunikatsioonist tuli mul palju õppida. See on ühelt poolt äri nagu iga teine, kuid sisaldab samas väga palju tehnoloogial põhinevaid üksikasju, millest tuleb suhteliselt hästi aru saada. Esimene aasta oli tugev õppimine. Mind aitas see, et ma ei häbenenud küsida, mida erinevad lühendid ning akronüümid tähendavad.

Jah, miskitpidi, kuigi ma ei kategoriseeriks end tehnoloogiafanaatikuks. TTÜs olen lõpetanud eriala, mis nüüd kannab nime äriinfotehnoloogia. Kui astusin ülikooli, oli eriala nimi majandusliku informatsiooni mehhaniseeritud töötlemise organiseerimine. See ei olnud mingi tehnoloogiaharidus.

See oli nii ammu… Tuli häid hindeid saada, kuidas see aga õnnestus, ma ei mäleta. Kõik kursusekaaslased läksid hiljemalt kolmandal kursusel tööle ja praktiliselt täiskohaga. 1990ndate aastate alguses kõik töötasid ja tegid samas ka koolitööd, energiat jätkus paljude asjade jaoks. Mingid ained omandasime ka kaugõppe korras. Cum laude oli õnnestumine, selle eraldi ma küll ei pingutanud.

Juhtimist ja juhtimisvõtteid on võimalik õppida päris edukalt. Eraldi küsimus on aga, kas inimene on hea eestvedaja ja liider. See sõltub palju kaasasündinud omadustest. Kuid hea omandamisvõimega inimene suudab paljutki omandada.

Iga inimene peab ise tunnetama, mis ta huvid on. Soovitan õppida selgeid professionaalseid oskusi, mitte võtta esimese kraadina ette midagi väga laia. Arvan, et 18-aastaselt pole mõtet minna õppima ärijuhtimist. Hoopis rohkem annab mingi konkreetne aine, näiteks infotehnoloogia või mõni muu insenertehniline eriala. Nende oskustega on edaspidi igal juhul võimalik tööd leida. Vaadet laiendada jõuab alati, spetsialiseeruda enam mitte. Kui oled ärijuht, siis vaevalt, et õpid hiljem mingit kitsast valdkonda.

Teiseks soovitan õppida keeli. Näiteks vene keelt osatakse uskumatult halvasti. See pole ilmselt mitte ainult haridusega seotud.

Sedagi alles siis, kui tunned selle vastu huvi ja omad ka esimesi kogemusi. Vaevalt, et 18-aastane noor teab täpselt, mida tahab ülejäänud eluga peale hakata - kas ta tahab teisi eestvedada või naudib iseseisvust professionaalina.

Eestis on tööjõupuudus. Käime ülikoolides, oleme pidevalt nähtavad töökuulutustega. Kindlaim tee uute töötajate leidmiseks on siiski nii klientide kui olemasolevate töötajate kaudu kujundatav firma kuvand. Usun, et Elion on hea ja põnev koht töötamiseks. Meil on mitmekesine keskkond ja meie äri muutub. Telekom grupis - Elion, EMT, Microlink ja meie esindused - on võimalik areneda igaühel.

Kindlasti soovin , et nii Elion ise kui meie juhid oleksid avatud. Iga töötaja on teretulnud oma arvamust avaldama nii mulle kui teistele juhtidele. Eesmärgi- ja tulemustekesksus on samuti olulised märksõnad. Praegune soodne majanduskliima tagab paljudele ettevõtetele iseenesliku kasvu, kuid tulenevalt Elioni ärimuutustest, eelkõige pean silmas tavakõneside vähenemist, peame Elionis kasvu nimel kogu aeg pingutama.

Kuigi ettevõte peab olema ühe näoga, siis meeskonna teevad tugevaks erinevad inimesed, kes aga lähtuvad ühtedest väärtustest ja eesmärkidest. Püüan võimalikult hästi teadvustada, mis on minu nõrkused ja kompenseerida seda teiste meeskonnaliikmete näol. Elioni juhatuses on inimesi, kelle vanusevahe on kaks korda, nad on erineva hariduse ja taustaga. Kui on vaja midagi korda saata, moodustame aga kokkuvõttes tugeva löögijõuga rusika.

Ka eelmisel aastal tegime seda, kuid taolised tegevused ei tohiks muutuda performance'iks iseeneses. Oluline pole ju ADSLi installeerimine: ma pean tegelikult aru saama, mis on teenindajate ja tehnikute probleemid ning midagi selle tulemusena ette võtma. Pigem lükkame ettevõtmise laiemasse ringi. Näiteks tootejuhid, ärijuhid, turunduse projektijuhid, kes teevad kampaaniaid ning panevad tehnikutele ja klienditeenindajatele pinget peale, peavad nägema, mida nad oma tegevustega teeninduskihis esile kutsuvad ning mida võiks tulevikus teisiti teha.

Rahvusega on pigem seotud see, et eestlane on hirmkriitiline inimene. Tema ootustele vastata on üpriski raske, kuid inimese hoiakuid on võimalik kujundada. Hea teenindus koosneb lihtsatest asjadest - kliendi murest saadakse aru, talle antud lubadused täidetakse ning mure lahendatakse. Ma ei arva, et eestlased on halvad teenindajad.

Meil on loodud erinevad arenguvõimalused. Samas ei ole meie eesmärgiks hoida inimesi teenindajatena võimalikult lühikest aega. Ma usun, et üks Elioni tugevusi on see, et püüame inimestest palju hoolida. Meie valdkonnas kulub sisseelamiseks ja potentsiaali rakendamiseks aega kauem, kui mõneski teises töökohas. Seega soovime, et Elionis töötavad inimesed leiaksid ettevõtte sees uusi töökohti ning püsiksid meie juures. Eesmärk pole see, et inimene töötab kuus kuud ja liigub siis organisatsioonis edasi või välja, meie eesmärk on hoida võimalikult pikaajalise töökogemusega töötajaid.

Elionis on üldjuhul edukad sellised inimesed, kelles on energiat ja kellele ei ole vaja igal hommikul n-ö vool sisse lasta. Inimesed, keda veab sisemine vedru ja energia ning kes jagavad seda energiat ka teistele. Me oleme pikaajalise kogemusega suurettevõte, kuid mõne koha peal toimetame nagu start-up. Otsustusvabadus võrreldes mõne teise suurettevõttega on Elionis oluliselt suurem. Päris palju asju saab energia ja pealehakkamise korral ette võtta ja ära teha.

Iga otsus on oluline ja keeruline omas ajas. Alati on rasked inimestega seotud otsused. Viimasel poolaastal oli kindlasti oluline Elioni ühinemine Microlinkiga. See andis palju kogemusi, kuidas kahte suurt ja tugeva kultuuriga firmat kokku sobitada.

Vana tõde - aktiivne kommunikatsioon. Inimesed peavad rääkima omavahel, et tekiks õlatunne ja arusaam teineteisest. Juhid ei tunneta mitte kunagi, et infot on vähe, seda tunnetab alati iga järgmine kiht allapoole. Mingite teemade jätkuv ja jätkuv ülekorrutamine - seda on vaja teha. Vaid läbi avatud ja siira kommunikatsiooni jõuavad sinu ideed teiste inimesteni ja võib toimuda muutus ka käitumises.

Ma olen osa börsifirmast, seega puudutab mind raporteerimine, info konfidentsiaalsusnõuded jms. Otseselt ma börsifirmas ei tööta.

Aktiivselt ei ole, ei jõua. Ma pole ka Telekomi aktsionär, kuigi mõned fondid, mida ma oman, on ilmselt Telekomi aktsionärid.

Varem jah, kuid enam mitte. Eesti maksusüsteem pole optsioonide suhtes sõbralik. Meie maksusüsteem eelistab inimestele otse raha maksmist. Teiseks pole Telekom kasvuaktsia, optsioonid motiveerivad enim aga just kasvuaktsia puhul.

Inimene peab olema pühendunud ja uskuma sellesse, mida teeb. Ma ei kujuta ette, et suurfirma juhtimise kõrvalt ajaksin vaikselt ka oma äri. See ei mahu 24-tunnisesse päeva. Keskenduda tuleb vähestele asjadele ja 100%liselt. Järelikult pole olnud ka piisavalt head ideed või on tegevused, millega olen seni seotud, mind piisavalt köitnud.

Elionil on ees suured väljakutsed, siin on palju asju võimalik ära teha. Kui ma peaksin tundma, et mul pole Elionile midagi pakkuda, siis vaatan, mida edasi teha.

Oluline on ise pidevalt areneda ja õppida, küll siis tekivad ka võimalused. Vist Louis Pasteur ütles - õnn soosib selleks valmistunut

Ma ei ela viisaastakuplaanide kaupa. Plaane teen selles ulatuses, mida ma näen, viite aastat ette ei näe keegi. Kui see on aga ettevõttele hea ja mul on endiselt hea tiim, kellega koos Elioni vedada, siis miks mitte. Väga pikalt on ühel inimesel samas ettevõttes siiski üha raskem uusi ideid genereerida ning ettevõtet edasi viia.

Mul on kaks last ja abikaasa, kellega püüan veeta olulisima osa töövälisest ajast. Lisaks üritan end ka füüsiliselt vormis hoida. Nooremana mängisin turniiribridži, nüüd peab istuva töö kõrval rõhuma aktiivsemale spordile. Teen kestvussporti: jooksen, sõidan rattaga, suusatan, osalen ka Elioni spordiklubis. Ühel hetkel avastasin, et kuna spordiklubi keskendub võistkonnaaladele, osutusin ma üha rohkem altvedavaks partneriks, sest aegu oli raske planeerida. Ma polnud kunagi aktiivselt kestvusspordiga tegelenud, kuid 2003 hakkasin jooksma. Individuaalaladel saad ise valida aja ning koha.

Mul on maakodu, püüan sinna pere juurde jõuda. Kuu aega korraga ma puhata ei saa, võtan korraga välja kaks nädalat.

Valduriga tutvusime 1989. aasta sügisel, kui ta saabus tagasi Nõukogude armeeteenistusest ning tuli tippi meie teisele kursusele majandusteaduskonda informaatika erialale.

Oli algusest peale väga avatud kõigile ühistele üritustele, paistis silma ka selliste ürituste agara organiseerijana. Mäletan, et ta sidus end pikalt turniiribridži mänguga, ka Eesti tasemel. Kuid lõpuks ilmselt aina tihenev töögraafik sellega tegelemist enam ei soosinud. Valduril oli hea komme igasugu eksamiteks-arvestusteks väga hästi valmistuda ja nagu kõrvalt olen aru saanud, on tema isu end täiendavalt koolitada ja harida pidevalt jätkunud.

Valdur on suur spordisõber; nii ise sporti tehes - läbis hiljuti Berliini maratoni - kui ka spordivõistlustele kaasa elades - külastasime koos jalgpalli MMi Inglise-Rootsi mängu.

Koostööpartneri ja juhina on ta väga professionaalne - teab oma positsiooni läbirääkimistel ja hoiab sellest väga järjekindlalt, aga samas delikaatselt kinni.

Sõbrana on lahe ja avatud, paremat kaaslast seltskonnas ja peotuju ülalhoidjat on raske soovida.