Andres Sooniste liigub jonniga edasi

Kogu mu karjäär on olnud kokkusattumuste ja juhuste rida. Nii oli ka kindlustusse sattumine juhus. Pärnu abilinnapeana töötades, tuli valimistega linnavalitsusse uus seltskond ning ma hakkasin uusi väljakutseid otsima. Tol hetkel tundus kindlustus neist kõige põnevam - huvitav on ta tänaseni.

Mingil määral oli see pettumus. Alustasin linnavalitsuses tööd spetsialistina ning sel ajal olime minu arvates me kõik linnavalitsuses spetsialistid, mitte niivõrd poliitikud. Oma valdkonda tundva inimesena tundus mulle pisut ebaõiglane, et subjektiivse valimise tulemusel peab oma koha loovutama. Kuid süsteem on selline ning sellega tuli leppida. Kokkuvõttes oli see siiski hea ja karastav kogemus.

See oli veel tudengiajal. Õppisin Tartus põllumajandusülikoolis maakorraldust ning tudengivahetuse korras õnnestus saada praktikale Espoo linnavalitsuse kinnisvara osakonda. Praktika venis poole aasta peale.

Ühelt poolt oli see hea võimalus tolleaegsetes tingimustes tutvuda moodsa maamõõdutehnikaga, mida Eestis veel ei olnud. Samuti sain praktilisi kogemusi.

Tegelikult oli see siiski planeerimisalane täienduskoolitus, mida selle kooli juures iga aasta korraldati. Need kursused olid väga hinnatud ja nõutud ning mul õnnestus abilinnapeana neil osaleda. Kursusetöid tegime Soome linnaplaneerimise näidetel. Saadud kogemus oli teatud mõttes taustaks ka Pärnu uuele ehituse ja planeerimise määrusele.

Ega väga ei lähegi. Oleks väga meelevaldne neid paralleele tõmmata. Kuid ühisosa neis on ilmselt strateegiline mõtlemine. Planeerimisest saab üle kanda tervikpildi nägemise kogemuse. See on tegelikult igas valdkonnas nii, et oluline on tervikpildi valdamine. Kui tervikpilt on koos, võib üsna kindel olla, et eeldused eduks on olemas.

Mõnes mõttes ma olen sellega nõus. Kuid kindlustus ei ole asi iseeneses. Kindlustusvajadus peaks olema ennekõike tunnetatud. St et oled enese jaoks ümbritsevad riskid läbi mõelnud ning sõlminud ka vastavad kindlustuslepingud.

Tõsi, nii Eestis kui ka mujal maailmas inimesed ilmselt tajuvad kindlustust kui midagi pealesunnitut - kindlustamist küsivad pangad või liisingufirmad ning liikluskindlustus tuleb niikuinii teha. Selles mõttes võib kindlustusel olla negatiivne varjund küljes ning selles osas ma saan inimestest täiesti aru. Kuid oma olemuselt on kindlustus tekkinud reaalsest vajadusest. Läbi ajaloo on kindlustusseltsid tekkinud kindlustusvõtjate eestvedamisel - on olnud vajadus. Seega on kindlustus pigem turvalisust ja stabiilsust tagav valdkond.

See kuulub meie müügiinimeste igapäevatöö hulka - kuidas end taas motiveerida müüma. See käib ka läbi selle, et tuleb iga päev teha jonni ja järjekindlusega selgitustööd kindlustuse tunnetusest ja vajadusest.

Ma tean, et see on raske - müügitöö on üldse raske. Sageli on raske motivatsiooni leida. Selleks on aga erinevad koolitused, mille hulgas on ka psühholoogilised koolitused, mis aitavad vastu seista negatiivsele varjundile. Samas tugevad ja profid müügiinimesed suudavad end taas leida.

Kõige parema põhjenduse kindlustusele leiab aga klient ise oma isikliku kogemuse kaudu. Näiteks ainuüksi Ifil oli eelmisel aastal Eestis üle 30 000 sellise kliendi.

Tegelikult on iga äri huvitav. Kuid kui rääkida sellest, kuidas kindlustus toimib ning mis ta põhimõte on, siis tundub see huvitavam ja mitmetahulisem kui mõni muu ärivaldkond.

Arvan, et ei läheks. Mul on If Kindlustuses huvitav ja asjad on siin pooleli. Poolel teel hobuseid ei vahetata.

Olen mõelnud, et kui mitte kindlustus, siis mis? Arvan, et võiks ringiga tagasi minna valdkonda, kus oleks tegemist planeerimisega, ning see võiks olla ka äriga seotud, ehk kinnisvaraarendus. Kuid ka avalikku sektorisse minekut ei välista, sest see on mulle juba tuttav.

Tunnen Andrest juba kaheksa aastat. Töötasime koos Eesti Kindlustuses, kus Andres oli Pärnu kontori ja Läänemaa regiooni juhataja. Andres on jätnud mulle väga tõsise mulje, selline tubli Eesti mees. Kui Andres sõna annab, siis seda ta ka peab.

Oma mõju avaldasid talle kindlasti vahepealsed poliitika-aastad, kuid tänaseni saan ma koostööpartnerina endiselt olla tema sõnades ja töödes kindel.

Üks olulisi edutegureid Andrese puhul on minu arvates olnud tema hea huumorimeel. Kusjuures väike nali ka tema enda aadressil ei kõiguta ega häiri teda.

Tööd võtab Andres aga väga tõsiselt. Sellest talle ka soovitus, Andres, võta rohkem aega enda jaoks.