Elamumess Espoos - uudsus ja traditsioonid käsikäes

Kuigi kahe messipäevaga jõudis heita pilgu pea kõigile näidiselamistele, pakkus loomulikult kogu valikust enim huvi veerandsada eramuehitajale sobivat maja, mida messialalt võis leida igale maitsele. Puitmaja austajatel tekkisid siin kindlasti omad lemmikud ning kivimaja pooldajatel omad.

Tavalisest taustast tõusid esile teokarbikujuline, seest ja väljast puitlaastudega viimistletud 215ruutmeetrise pinnaga Kotilo ning poissmehemajaks ristitud 163,5ruutmeetrine Villa Flexible.

Kotilo fassaad oli kaetud siberi lehisest valmistatud puitkilpidega ning siseseinad haavalaastudega. Huvitavalt olid lahendatud ka käiguteede ning esimeste korruste põrandad, kuhu märja betoonisegu sisse oli puistatud Iitala klaasitoodangu tükke, mis hiljem koos kuivanud betooniga siledaks lihviti.

Hoone külgtiivas paiknevad pesu- ja saunaruumid olid seest samuti lehisega kaetud ning kerist ümbritsevad seinad olid laotud vaheldumisi fiboplokkidest ja tellistest. Üllataval kombel selline kooslus siin ei häirinudki. Aiaruumi kaunistavad erivärvilistest klaasitükkidest rajad aga eeldavad, et lastel ja paljajalu kõndijatel sinna eriti asja pole.

Villa Flexible oli omakorda pungil erinevaid tehnikaimesid, alates esimese ja teise korruse vahelisest liikuvast laest ja lõpetades teisaldatavate vaheseintega, mis võimaldavad muuta ruumide arvu, suurust ning kuju. Hoone ühte külge katvat klaasfassaadi silmitsedes ei suuda üks külastaja oma emotsioone tagasi hoida ning lausub valjuhäälselt, et kes need klaaspinnad küll puhtana hoiab.

Ära tahaks märkida ka Lammi kivimajade esindaja Woodnotesi ja Wienerbergeri tellismaja. Esimene kaardus väljast vastavalt tänava kujule ning õuepoolselt ümber aia, kus kogu hoone pikkusesse oli ehitatud lainja servaga terrass. Huvitava lahendusena oli vihmavee allajooksutorude asemel kasutatud jämedaid kette, mida mööda vihmavesi kogumisavadesse voolas.

Wienerbergeri tellismaja pakkus omanäolise lahenduse kinnise eesõue näol, mida tänavast eraldas õhuliselt laotud tellismüür. Nii ei tule tänavamelu otse tuppa ning suvekuudel leiab päikese eest kivimüüride vahel ilmselt meeldivalt jaheda pelgupaiga.

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et pea kõigi eramute juures võis leida mõne huvitava ehitusliku, tehnilise või siis sisustusalase lahenduse, mida kõrva taha panna ja oma kavandatavas majas ära kasutada. Olgu selleks siis fassaadide huvitavalt lahendatud puitpinnad, teise korruse rõdult otse aeda suunduv keerdtrepp või siis läbi kahe korruse ulatuvad eluruumid.

Loomulikult on enamikus eramutes olemas ka abiruumid, mis sisaldavad vajalikku tehnikat pesupesemiseks, kuivatamiseks, majapidamistarvete paigutamiseks, samuti garderoobid. Populaarsust koguvad ka kodused kinotoad. Ühestki korralikust Soome kodust ei puudu ka kamin ega korralik leilisaun. Kõik majad olid ühendatud tsentraalse keskküttega, millele lisandus tavaliselt vesipõrandaküte.

Eramute aiad olid suhteliselt tillukesed, ulatudes 600-900 ruutmeetrini, ning kohati võttis sellest väikesest pinnast enda alla veel looduslik kaljugi.

Parim võimalus elamumessilt põnevaid palasid napsata on seal ise kohal käia. Nimelt on Helsingist vaid paarikümne kilomeetri kaugusel asuv messiküla avatud kuni 13. augustini.

Helsingin Sanomate kodulehel saab iga soovija anda oma lemmikule plusspunkte ning lisada kommentaare.

Kui arvestada, et igale ehitisele saab anda kuni üheksa plusspunkti, on pärast teist messinädalat seis suhteliselt tasavägine. Punktid kõiguvad vahemikus 4,3-5,6. Kodulehelt võib leida ka erinevaid messiga seonduvaid linke.

Ühes Helsingin Sanomatele antud kommentaaris märgivad Eesti arhitektid Margit Mutso ja Madis Eek, et ühena Espoo messi puudustest võib esile tõsta puitmajade vähest arengut viimasel kümnendil. Samuti eramute erinevate kõrgustega katuseid, mis on kaldu erinevates suundades, ning vähest ruumi hoonete ümber.

Aialahendustest jäi silma rohke multši- ja murukasutus. Esimest oli kombineeritud ka mitmetes toonides. Samuti esines erinevaid kivikatteid teedel, looduskivist ju põhjanaabritel puudust pole. Vähesed taimerühmad olid enamasti paigutatud just akende alla, jättes muud pinnad vaid muruga kaetuks.

Samuti oli osavalt ära kasutatud looduslikke kallakuid, mis võimaldasid luua eri tasapindadel asuvaid taimekooslusi. Ja mida sellest aiast ikka väga kujundada, kui sul keset õue kena punane veelohuga kaljunukk troonib.

Olen viibinud mõned suved tagasi Kotkas toimunud Soome elamumessil. Tookord oli mereäärses maalilises keskkonnas paikneva asumi arhitektuur üsnagi kaootiline. Espoos on arhitektuur kõrgetasemeline, kogu asum tervikliku planeeringuga, eraldatud õuealasid ei ole isegi eramute ümber. On väga põnevaid üksikobjekte.

Majades, ridaelamutes ja korterites on rakendatud äärmiselt funktsionaalset ruumiprogrammi, sisearhitektuuris pakutud põhjalikult läbitöötatud lahendusi. Üllatas, et Soome kodud ei ole eriti ruumikad, Eesti majades kohtab rohkemgi "tühja" avarust. Põneva mulje jätsid kõikvõimalikud terrassilahendused jms erinevad istumisnurgad.

Ehitus- ja viimistlusvahendid on tavapäraselt meilegi tuttavad, silma hakkas pigem kokkuhoidlikkus materjalivaliku juures.

Espoo messi üldmulje on positiivne ka selles mõttes, et trendiga ei ole kaasa mindud, pakutud on pigem ajatuid hea disainiga lahendusi, mis kestavad perekonna kasvades aastaid.

Sisekujunduses olid näha kõik need detailid, mis tegelikult kujundavad stiilse tervikliku meeleolu ja loovad kodust kodu.

Fotod: Raul Mee