Kutsekoolid juurutavad uusi erialasid

Koolidel on kavas uut eriala õpetama hakata nii klassikalise päevase õppevormi alusel kui ka täiendkoolitusena. Viimane on mõeldud ennekõike juba ametis olevatele, kuid n-ö iseõppinud või vaid pealiskaudse koolituse läbinud CNC-tööpinkide operaatoritele.

Nii asub Narva Kutseõppekeskus koolitama arvutijuhtimisega lehtmaterjalide töötlemise tehnoloogiat, Pärnu Kutsehariduskeskuses avatakse CNC-puidupinkide operaatorite eriala, Tallinna Tööstushariduskeskus hakkab eelolevast sügisest harima arvutiga juhitavate tööpinkide operaator-seadistajaid. Ka Võru Kutsehariduskeskus soetas juba eelmisel aastal koolituse jagamise eesmärgil CNC-metallitreipingi. Koolil on ka samalaadne puidupink, kuid see seisab praegu rikke tõttu kasutuna.

Eesti Masinatööstuse Liidu juhatuse esimehe Jüri Riivese hinnangul kummitab tööstusettevõtteid juba paar viimast aastat pakiline vajadus CNC-pinkide spetsialistide järele, sest hinnanguliselt ostavad ainuüksi Eesti metalli- ja masinatööstuse ettevõtted aastas kokku umbes 50 uut programmjuhtimisega tööpinki.

"Siiani õpetas iga ettevõte selliste pinkide operaatoreid välja nii, kuidas juhtus," tõdeb Riives. "Põhiliselt andis algkoolituse seadme maaletoonud firma, süvaõpe, nagu tehnoloogia iseärasuste tundmaõppimine jmt aga puudus."

Tallinna Tööstushariduskeskus (THK) investeerib 2006. aastal metallitöötlemiserialade õppebaasi töökodade ja laborite arendamiseks 14,6 miljonit krooni. Sealhulgas ostetakse Austria firmalt EMKO 17 õppeotstarbelist treipinki, 17 õppeotstarbelist freespinki, (millest neli on varustatud programmjuhtimise keskustega), 16 arvutikomplekti teooriaklassidesse, lisaks veel laboriinventari ja teisi õppevahendeid.

"Usume, et tööandjad on huvitatud CNC-pinkide spetsialistide täiendkoolituse võimalustest tööd ettevõttes katkestamata, n-ö sessiooniõppena," leiab THK mehhatroonika eriala juhtõpetaja Eduard Brindfeldt. "CNC operaator-seadistajad võivad tööle minna kõikidesse tööstusharudesse, kus kasutatakse arvjuhtimisega tööpinke."

Brindfeldt selgitab, et koolis tuleb kasutusele kindlasti eelkõige klassikaline päevane õppevorm.

"Samas on THK eesmärk koos tööandjatega välja töötada täienduskoolitussüsteem või siis kaugõppe vorm, mida oleks võimalik riiklikult finantseerida, kui jaguks vaid asjast huvitatud õpilasi."

Brindfeldt lisab, et paljudes maailma riikides on CNC-tööpinkide operaatori eriala populaarne ka tütarlaste hulgas, sest iseenesest on tegemist füüsiliselt kerge, puhta, kõikjal hästi tasustatud ning prestiižse ametiga.

Pärnu Kutsehariduskeskusele tarnis suve alguses CNC-puidutööpingi KRK Mõigu. Pingi spetsiaalse tarkvaraga varustanud OÜ Est-Scalar juhataja Peeter Samblik nendib, et CNC-tööpinkide ja nende käitamiseks kasutatava tarkvara alane koolitus on Eestis veel väga algtasemel, seda eelkõige pädevate õppejõudude puudumise tõttu.

"CAM-tarkvara õpetamise osas on Võru Kutsehariduskeskuses mingile tasemele jõutud, Tartu Kutsehariduskeskuses hakatakse sügisel metallipinkide tarkvara õpetama, Pärnu koolis alustame CNC-puidupinkide CAM-tarkvara õpetamisega," räägib Samblik. "Aga Eesti üldine tase on siiski madal, sest meil pole inimesi, kes suudaksid neid erialasid õpetada."

Samas möönab Samblik, et CNC-spetsialistide koolitamise arendamine on paratamatus, kuna firmad soetavad üha enam arvjuhtimisega tööpinke. "Kui tahame mujal maailmas konkurentsivõimelised olla, siis peame neid kasutama." lisab ta. "Oleme olukorras, kus vähesed spetsialistid suplevad kullas ja ega varjatagi, et firmad neid konkurentidelt üle lüüa püüavad.

Programmjuhtimisega tööpinkide operaatorite koolitamise hoogustumisele avaldab kahtlemata survet tõsiasi, et töötleva tööstuse areng on viimastel aastatel väga hoogne.

Ainuüksi masinatööstuse ettevõte kogukäive kasvab aastas kümme protsenti. Ja loomulikult eeldab selline kiire kasv ka uute, moodsate ja senisest suurema tootlikkusega seadmete kasutuselevõttu.

Kuna kõrgtehnoloogilised laser- või plasmalõikeseadmed, puidu- või metallitreipingid jt võimaldavad väga täpset, kiiret ja kvaliteetset tööd, vajavad sellised seadmed ka väljaõppinud operaatoreid. Eks sellepärast tiheneb üha ka koostöö kutseõppeasutuste, ettevõtete ja EMTLi vahel.

Nüüd, kui paljudel kutsekoolidel on moodsad seadmed olemas, on tarvis tagada, et jaguks ka õpilasi. Paraku pole veel avalikkuses küllaldaselt juurduda jõudnud tõsiasi, et metallitöö ei ole enam ammugi õliste meeste amet kusagil muldpõrandaga ning mürarikkas ruumis nagu see võis olla 18. sajandil.

Tänapäevased tööpingid meenutavad pigem kosmosetehnoloogiat, mida opereerivad valgetes kitlites spetsialistid. Et masin edukalt töötaks, tuleb sellesse vaid vajalik programm ja õiged andmed sisestada.

Näiteks masinatööstuse osas võin küll kinnitada, et ettevõte, kes on juba suutnud soetada ühe või mitu vähemalt kaks miljonit krooni maksvat tööpinki, on piisavalt heal järjel, et oma töötajatele konkurentsivõimelist palka maksta.

Samuti on enam kui kindel see, et CNC-tööpingi operaatori-seadistaja elukutse omandanud noorel spetsialistil pole töökoha leidmisega vähimatki muret.

Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistajad õpivad tundma tööpinkide ehitust ja tööpõhimõtteid.

Muu hulgas hõlmavad õppekavad arvprogrammjuhtimisega pinkide seadistamist, hooldust, automaatpinkide arvutiprogramme, pneumaatika- ja hüdraulikaseadmete, automaatika- ja infotöötlussüsteemide ehitust ja tööpõhimõtteid, tehnilise dokumentatsiooni lugemist, tõlgendamist ja koostamist.

Arvjuhtimisega pinke kasutatakse metallitööstuses, aga ka kergetööstuses, puidutööstuses jt tööstusharudes. CNC operaator-seadistaja eriala lõpetaja võib asuda tööle energeetika, tööstuse, ehituse jne valdkonnas, kus on tegemist arvuti poolt juhitavate tööpinkidega, nende seadistamise ja hooldamisega.