Märt Vooglaid lõikab juba kinnisvararalli vilju

Kümmekonna tütarfirmaga Manutent teenis mullu 586 miljoni kroonise käibe juures kasumit 260 miljonit krooni. Ettevõtte käive kasvas üle 10 miljoni krooni ja kasum üle kuue korra. Enamik ehk 526 miljonit krooni Manutendi käibest tuli kinnisvaraarendusest Eestis ning 60 miljonit krooni samast tegevusest Lätis.

"Kas ainult 75 miljonit? Oleks rohkem tahtnud," sõnab Vooglaid vastuseks pärimisele, mis ta 75 miljoni krooniga plaanib teha. "Isiklikud investeeringud pluss äri. Ja kinnisvara on ainuke ala, kuhu tasub praegu panustada."

Eelmisel aastal Hispaanias ca 90 miljoni kroonise villa ostnud Vooglaid sõnab, et talle on pakutud ka võimalusi investeerida muudesse äridesse kui kinnisvara. "Minu vastus on olnud kindel "ei". Eestis on kinnisvararalli läbi, kuid Peterburis ja Riias täies hoos."

Vooglaiu sõnul on Manutendi suur kasum 2002.-2003. aastal tehtud investeeringute vili. "Riias ja Peterburis, kus meil on arendused käimas, planeerime samasugust kasumlikkust 2008.-2009. aastal," ütleb ta. "Peterburi tegelikult jäime natuke hiljaks, seal polnud veel eelmisel aastal mingit kinnisvara hinnatõusu, kuid selle aastaga on hinnad 40 protsenti tõusnud."

Viis aastat tagasi asutatud Manutent kuulus algselt võrdse osalusega ärimees Urmas Sõõrumaale ja Märt Vooglaiule. Meeste teed läksid lahku aasta tagasi, kui Sõõrumaa sai endale Rotermanni kvartali ja ühe Läti projekti, Vooglaid muud projektid ning tema firma Harustemos OÜ 100protsendilise osaluse Manutendis.

Sõõrumaa ütleb, et tal pole sugugi kahju, et lahkuminek toimus just Manutendi parimal kasumiaastal. "Jagasime ju firma niimoodi, et mõlemale jäid oma projektid," ütleb ta. "Rotermanni kvartaliga läheb väga hästi, kõik on müüdud, kui nüüd ainult ehitamisega järele jõuaks."

Sõõrumaa sõnul olid meeste vaated ärile veidi erinevad. "Mina vaatan natuke pikema perspektiiviga, pigem teen plaane nii 5-10 aasta peale." Mingit tüli aga kahe mehe vahel ei olevat. "Me mitte ainult ei tereta sõbralikult, kui kohtume, vaid alles eile õhtul istusime koos saunas ja teeme ka koos sporti," ütleb Sõõrumaa.

Mitte alati pole Vooglaiu käsi äris käinud nii hästi kui praegu. Mitu Vooglaiu ettevõtet on lõpetanud pankrotiga ning just see asjaolu olnud üheks põhjuseks, miks Tallinna Sadama nõukogu polnud 2004. aasta lõpul nõus meest sadama juhiks kinnitama, kuigi tema taga seisis tollane majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip.

Samal aastal üritas Vooglaiu juhitav Manutent osta Tallinna Linnahalli, kuid linnavalitsus tunnistas enampakkumisel osalenud Manutendi pakkumise ebasobivaks ning loobus Linnahalli müügisoovist.

Vooglaid on olnud ka riigi teenistuses, töötades 2001. aastal rahandusministeeriumi nõunikuna, kus juhtis riikliku kinnisvarafirma Riigi Kinnisvara ASi äriplaani väljatöötamist. Vooglaid tahtis saada ka loodava kinnisvarafirma juhiks, kuid nii ei läinud.

Märt Vooglaid sai avalikkusele tuntuks 1995. aastal, kui ta pärast erastamist asus suuromaniku Talinvesti esindajana juhtima kommivabrikut Kalev. Tema juhtimise all laienes Kalev Kaliningradi, Moskvasse ja Vilniusse. Vooglaiu Kalevis juhiks olemise ajal andis ettevõte mitu laenu Venemaa tütarettevõtetele ja offshore-firmadele, mille tulemusena pidi ettevõte 1999. aasta lõpul 36 miljonit krooni halbu laene maha kandma.

1998. aasta kevadel vahetas Vooglaid kommid kalakonservide vastu. Selleks ajaks oli ta omandanud osaluse Saaremaal Läätsa kalatööstuses ning tollal Eesti suurimas kalatööstuses Viru Rand. Vooglaiu plaan oli ettevõtted ühendada ja luua Baltimaade suurim kalatehas. Ent mõlemad ettevõtted pankrotistusid pärast 1998. aasta suvel toimunud nn Vene kriisi vähem kui aastaga. Pankrotti läks ka ettevõtetes osalusi omanud investeerimisfirma Herald Holding. Viimase pankrot viis kaasa Vooglaiu kinnisvarafirma Falgi Vara, mis pidi Kiievis hakkama ärimeestele elamis- ja tootmisruume vahendama.

Seljataha jäänud pankrottide kohta on Vooglaid öelnud, et tunneb ennast täna halvasti, et 1998. aastal mõningaid valesid investeerimisotsuseid tegi.