Vaatetorn paisutab valla rahakotti

Kuigi Eestis on kümneid kultuuriobjekte valdade bilansis, ei küüni ükski teine objekt oma tulukuselt ligilähedalegi Suure Munamäe vaatetornile. "Me ei osanud oma kõige positiivsemates prognoosideski ennustada sellist huvi vaatetorni vastu," tunnistab Haanja vallavanem Juri Gotmans ja lisab, et kui varem käis üleval vaatetornis 35 000 inimest aastas, siis tänavu ilmselt üle 50 000. "Kogu piletitulu investeerime kohe tagasi uutesse projektidesse Munamäel."

Suure Munamäe vaatetorn on Haanja valla omanduses alates 2002. aastast, enne seda rentis vaatetorni Võrumaa muuseum. Vald on investeerinud torni rekonstrueerimisse koos Phare abirahaga kokku 10 miljonit krooni. Renoveeritud ja liftiga varustatud torn avati eelmise aasta suvel.

Hiiumaa Kõpu, Tahkuna ja Ristna tuletorni on veeteede amet andnud tasuta Kõrgessaare valla kasutusse tingimusel, et vald hooldab torne ning hoolitseb infrastruktuuri eest. "Tuletornid kui valla ja Hiiumaa jaoks atraktiivsed objektid tuleks nii ehk naa korras hoida," põhjendab Kõrgessaare vallavanem Jaanus Valk, miks vald tuletornid enda hoolde võttis.

Kõrgessaare vald arvestab tänavu oma eelarves 350 000 krooni suuruse piletituluga. "Selle raha suuname tagasi tuletornidesse," lausub Valk ja lisab, et vald on koos riigi abiga investeerinud näiteks Kõpu tuletorni 3 miljonit krooni.

Saaremaa Leisi vald on andnud Angla tuulikud kohalikule firmale kümneks aastaks rendile. "Operaator taotleb igal aastal rendisumma vähendamist, põhjendades seda kehva külastatavusega," räägib Leisi abivallavanem Enno Reis. "Samas võime me vaid oletada, kui palju nad tegelikult turistide pealt teenivad." Reisi andmeil saab vald tuulikute rentimise eest umbes 10 000 krooni aastas, mis Reisi sõnul ei korva tuulikute hoolduskulusid.

Võrumaa Vastseliina vallavanema Raul Tohvi andmeil on vald Vastseliina linnusevaremetesse ja piirikõrtsi renoveerimisse koos abirahaga investeerinud ligi 5 miljonit krooni. Piirikõrts on antud rendile ning toob aastas renditulu umbes 10 000 krooni. "Tegu pole valla jaoks ärilise projektiga, pigem loodame, et asjast võidavad kohalikud ettevõtjad," ütleb Tohv.