Jää hiljem pensionile ja võida rahas

Pensioniikka jõudnud inimesed, kes kavatsevad edasi töötada ja kelle tervis on enam-vähem korras, peaks tõsiselt kaaluma vanaduspensioni alguse edasilükkamist, et suurendada tulevikus niimoodi märkimisväärselt oma tulu.

Eestis on pensionäride hulk väga suur ja nad on küllalt aktiivsed. Möödunud aasta lõpus töötas ligi 376 tuhandest pensionärist vähemal või rohkemal määral üle 118 tuhande inimese. Nendest üle 75 tuhande oli selliseid inimesi, kellel on juba kätte jõudnud ametlik pensioniiga (üle 63aastased mehed ja 59,5aastased naised). Ligi 33 tuhat töötajat sai lisaks palgale aga töövõimetuspensioni.

Viimase aastaga lisandus tööturule üle nelja tuhande pensionäri. See näitab ühelt poolt suurt tööjõu defitsiiti, kuid teisalt ka vanemate inimeste väärtustamist tööandjate silmis.

Hoolimata niivõrd suurest töötajaskonnast oli sotsiaalkindlustusameti andmeil 1. aprilli seisuga kõigest 343 inimest oma vanaduspensioni edasi lükanud ja teenisid seeläbi suuremat pensionit. Oletades, et mingi osa inimesi on oma pensionile mineku ea suutnud ka maha magada, võib öelda, et vanaduspensioni meelega edasilükkajaid praktiliselt polegi.

Samas on aga raske hinnata, kui palju on hetkel neid töötajaid, kel on pensionilemineku iga täis ja kes pole oma pensioniavaldust sotsiaalministeeriumisse viinud.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel saavad inimesed, kes pensionilemineku edasi lükkavad, oma vanaduspensione tõsta. Tulevane pension suureneb 0,9 protsendi võrra iga kuu eest, mis vanaduspensioniikka jõudmisest möödub.

Näiteks mees, kes soovib minna pensionile 66. eluaastast, hakkab iga kuu saama 32,4 protsenti suuremat pensionit (0,9%×36 kuud) kui ta tavatingimustel saaks.

Samas on inimestel ka võimalus kuni kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist ennetähtaegselt pensionile minna. Sel juhul peab pensionile siirdujal olema Eestis omandatud vähemalt 15aastane pensionistaaž ehk siis Eesti meestel on võimalus riiklikku pensioni saada 60 ja naistel juba 56,5 aasta vanuselt.

Sellist võimalust oli aprilli seisuga kasutanud 11 032 inimest. Varasem pensionile jäämine kahandab pensionitulu 0,4 protsendi võrra iga kuu eest, mis on jäänud isiku vanaduspensionieani.

Näiteks naine, kes soovib hakata 56,5aastaselt riiklikku pensioni saama, peab arvestama 14,4% madalama pensioniga (0,4%×36 kuud) kui ta normaaltingimustel saaks.

Ehkki pensionide edasilükkamine on hetkel ülimalt harukordne, soovitan ma pensionieelikutel selle peale pingsalt mõelda, kuna tihtipeale võib see end ära tasuda.

Võtame näiteks Toomase, kes on jõudnud vanaduspensioniikka ja kel terendab silme ees 3000kroonine kuupension. Oletame, et ta otsustab edasi töötada ja pensioni saamise kolm aastat edasi lükata. Alternatiivne variant on tal ka mittetöötamine ja elamine mingi aeg vaid tekkinud säästudest (või näiteks II või III pensionisamba arvelt).

Kolme aasta jooksul jääb Toomasel saamata 108 tuhat krooni (3000 krooni×36 kuud) pensioniraha. Samas aitab pensioni edasilükkamine suurendada tulevikus igakuist pensioni 972 krooni võrra (0,9%×36 kuud×3000 krooni). Ehk siis sisuliselt teeniks ta kaotsiläinud raha tagasi järgneva 111 kuuga (9 aasta ja 3 kuuga). Seega võib umbkaudu arvestada, et "plussi" jõutakse 12 ja pool aastat pärast pensionile jäämist.