Disainiaasta annab tootjate ja disainerite koostööle hoogu

Disainiaasta eesmärke ja selle loodetavat kasu ettevõtjatele tutvustab Eesti Kunstiakadeemia Disaini Innovatsioonikeskuse juhataja Katri Ristal sääraselt, et asja idee sai alguse innovatsioonikeskuse poolt eelmisel talvel läbi viidud uuringust Eesti tootearendusega tegelevates firmades (SMEdes) ning mitmest omavahel esialgu eraldiseisvast projektist.

"Uuringu eesmärk oli selgitada välja Eesti ettevõtete madala disainikasutuse põhjused ning saada ettevõtjate käest infot nende vajaduste ja ootuste kohta," iseloomustab Ristal. "Ühel hetkel mõistsin, et maksimaalse tulemuse saavutamiseks on mõistlik need eriprojektid ühtse mütsi alla koondada. Sellest siis disainiaasta."

Katri Ristali sõnul jätkub lähema aasta vältel disainiseminaride sari ettevõtjatele FutureSense, mille raames lisanduvad osalejate soovil valdkonnaspetsiifilised töötoad ja koolitused, lisaks üllitatakse mitmeid raamatuid ja infomaterjale.

"Paneme kokku Eesti disainiklassika pärleid ja tänapäeva tutvustava rändnäituse, mis pakub vaatajaile nii äratundmisrõõmu kui ka tõsiseid üllatusmoment ja jõuab kõikidesse maakonnakeskustesse," räägib ta. "Lisaks näitusele toimub samas ettevõtjaile ja huvilistele koolitusseminar ABC Disain, mida korraldame koostöös EASi maakondlike arenduskeskustega."

Seminari eesmärk on näidata, et disain ja disaineri töö ei seisne värvide valimises, vaid pigem eesmärgipärases mõtteprotsessis, ning käsitleb disaini põhialuseid, andes ülevaate sellest, mida teeb disainer ning millised on võimalused teda ettevõtte tööprotsessidesse kaasata.

"Seminari lõpetab praktiline harjutus, kus iga osaleja lahendab enda jaoks päevakajalise disainiülesande - ja see ei seisne mitte joonistamises, vaid mõtlemises," selgitab Ristal.

Tema hinnangul näitas läbiviidud uuring, et ettevõtjad tunnetavad vajakajäämisi oma disainialases töös üsna hästi ning nende suhtumine disaini pole mingil juhul negatiivne.

"Lihtsalt nende arusaamine disainist ja disainerist on veel hägune ja nagu iga tundmatu asja või teemaga, ei osata selle potentsiaali enda huvides ära kasutada. Selle lünga täitmiseks disainiaasta ongi," märgib Katri Ristal, lisades, et ka riiklikud toetusmeetmed tootedisaini alase teenuse tellimiseks on järgmistel aastatel ettevõtjaile tunduvalt kättesaadavamad kui siiani.

Eestis on sadu mööbliettevõtteid, enamik neist teevad välisfirmadele allhanget.

Meie idee oli kohe algselt oma mudeleid välja töötama hakata, kasutades selleks disainerite abi. Disainerid Sixten Heidmets ja Sirli Põllumäe alustasid 15 toote kavandamist 2005. aasta augustis. Fellin Furniture esimene - noortemööbli sari - on valmis. Tänavu mais esitlesime kogu seeriat Tallinnas Kodumessil ning hiljaaegu Pariisis disainimessil "Maison & Objet". Nii kodu- kui ka välismaal äratas meie disainerite looming tähelepanu.

Moodsa joonega naturaalsetest materjalidest valmistatud mööbli idee on selge, vorm arusaadav ning teostus inimsõbralik. Nende toodete disainis on kasutatud elemente, mis võimaldavad toodete väljanägemist hõlpsasti muuta ja ruumis ümber paigutada. Disainerite mõttetöö tagas, et Fellin Furniture aitab elada, mitte ei dikteeri elu. Disainerite kaasamine tõi Fellini sarjale edu.

Eesti pole enam odava tööjõuga riik. Siinsed mööblitootjad võiksid rohkem oma tooteid välja töötada ning püüda neid turustada. Nii on võimalik pikas perspektiivis lisaks töörõõmule ka raha teenida.

Autor: Tiina Kolk