Selgub Aivar Sõerdi sobivus ministriks

Lähima paari nädala jooksul selgub, kas rahandusminister Aivar Sõerdil oleks tark asuda oma kabinetis sahtleid kraamima või sobib ta ministriametis jätkama.

Septembri jooksul võtab valitsus vastu ja saadab Riigikogule kinnitamiseks lisaeelarve, mille kulude suurus peegeldab Sõerdi võimekust rahandusministrina.

Rahandusministeeriumi 22. augustil avalikustatud prognoosi kohaselt laekub selle aasta riigieelarve 6,4 miljardi krooniga üle. Samal päeval teatas Sõerd, et lisaeelarve tuleb 1,6 miljardit. Päev hiljem Äripäevas ilmunud artiklis rõhutas rahandusminister järgmist: "Et vähendada majanduse ülekuumenemise riske ja hoida hinnasurveid kontrolli all, peab valitsus jätkama range ja jätkusuutliku majandus- ja eelarvepoliitikaga. /---/ Nimetatud riskide ja euro kasutuselevõtu tõttu pean vajalikuks hoida eelarve märgatavas ülejäägis".

Eile arutas valitsus taas lisaeelarvet. Selle kulude pool on kasvanud 2,4 miljardi kroonini, tulude pool on aga 5,5 miljardit. Kui lisaeelarve kulude paisumine jätkub, näitab see, et rahandusminister võib teha kõlavaid avaldusi ja hoiatada ülekuumenemise eest, aga teda ei võeta tõsiselt, kogenumad ja kogukamad ässad istuvad maha ja jagavad ülelaekuva maksutulu ikka ära nii, nagu heaks arvavad.

Ma saan aru, kui 1,6 miljardile kroonile lisanduks lisaeelarves 2,4 miljardit krooni Eesti Raudtee aktsiate ostuks - see on investeering. Teised kulud aga saevad kõik seda oksa, millel Sõerd praegu istub - väheneb usaldus ministri vastu. Kui Sõerd ei suuda teiste valitsusliikmete kulutamissoovi pärssida, on tal targem ametist lahkuda.