Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pärnits: tööturu avamine Bulgaariale ja Rumeeniale tekitab probleeme
Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Kadi
Pänits pole nõus Eesti välis- ja sotsiaalministeeriumi seisukohaga, et järgmisel
aastal Euroopa Liidu liikmeks saavale Rumeeniale ja Bulgaariale Eesti tööturu
avamine ei tekita probleeme.
"Tegemist on tööturu avamisega riikidele, kus on tunduvalt madalam palgatase ja mille töötajad on nõus tegema tööd palga eest, mille eest eestlane pole. Odavama tööjõu kasutamine Eestis suurendaks meie töötajate väljavoolu ja pidurdaks positiivseid muutusi üleminekul tootlikumale ja kallimale tööle," põhjendas Pärnits.
Pärnitsa sõnul tuleb Bulgaaria ja Rumeenia töötajatele maksta eestlastega samaväärset palka, kuid probleem peitub erinevate tegevusalade palgamiinimumides, mida meil aga kehtestatud pole. "Ei ole kriteeriume peale üleriikliku alampalga, mida saaks kasutada meie töötajate palgataseme kaitseks. Seegi 3000 krooni ei kaitse tegelikult enam kedagi.
Tema sõnul on tekkimas sarnane olukord, mis tekkis Eesti töötajate tööleminekul Soome. Kuigi Soome töötajat kaitsevad nende ametiühingud ja korralik palgapoliitika, kehtestas Soome parlament oma töötajate palgataseme kaitseks üleminekuaja. Üleminekuaeg lõpetati alles pärast seda, kui lisaks reale seaduste muudatustele anti lisaraha ja inimesi juurde järelevalveasutustele, kes tööturureeglitest kinni pidamist kontrollivad.
"Eesti valitsus ei tohiks olla ükskõikne. Kiiresti tuleb olukorda analüüsida ja koostada tegevuskava, kuidas kaitsta meie palgataset. Kuna siiani olematut palgapoliitikat pole võimalik kiiresti luua, tuleb kaaluda ka vaba liikumise ajutiste üleminekumeetmete rakendamist," lisas Pärnits.