Ka pumbad võimaldavad energiat säästa

Kõikjal maailmas pööratakse üha rohkem tähelepanu energia säästmisele, millel on piiritu mõju meie ülemaailmsele keskkonnale.

Juba aastaid on kasutatud pesumasinatel, külmikutel ja pliitidel energiatähistuse klasse, et anda tarbijatele märku toote energiasäästlikkusest. Nüüdsest on ka pumbad, mis on eramu lahutamutu osa, tähistatud tarbijat informeerivate tähistega.

Selleks et pumbatehnoloogia vallas olukorra parandamiseks midagi teha, oli vaja sobivaid ja usaldusväärseid standardeid, mida saaks kasutada võrdlusbaasina. Euroopa juhtivad pumbatootjad liitusid Euroopa pumbatootjate kaubandusorganisatsiooniga (Europump), kelle eestvedamisel hakati ringluspumpasid tähistama energiamärgistussüsteemi alusel.

Energiatähistuse skaala näitab, kui energiasäästlik on pump. Pumba aastas kulutatav kilovatt-tundide arv on paigutatud skaalale A-st kuni G-ni, kus keskmise energiatarbega pumpa tähistatakse D-ga. Nii võib näiteks A-kategooria pumpade energiatarbimine olla kuni 75% väiksem kui nende traditsioonilistel ekvivalentidel, mis toob kaasa positiivse keskkonnaefekti ja pumba käitlemiskulude suure kokkuhoiu.

Keskmises eramus tarbivad ringluspumbad kuni 15% majapidamise energiast. Kasutades energiasäästlikke pumpasid, on võimalik kokku hoida kuni 75% pumpade tarbitavat energiat ja seega vähendada kuni 10% eramu üldenergia kulu.

Suurenevad küttekulud panevad majaomanikud mõtlema renoveerimisele, mida tehes eelistatakse tihtipeale dekoratiivse iseloomuga investeeringuid, kus majal vahetatakse aknad ja uksed, pannakse uus katus ja soojustatakse välisseinad. Küttesüsteemi renoveerimine on neist kõige lühema tasuvusajaga ja hakkab ennast kohe väiksemate soojaarvetega ära tasuma.

Vanade ja aegunud malmradiaatoritega küttesüsteemi renoveerimisel on võimalik kokku hoida kuni 20% aastasest küttekulust. Seda juhul, kui töödele on tehtud kaasaegne projekt ja kõik süsteemid - torustik, radiaatorid, termostaadid - vahetatakse korraga välja ning soojussõlme pannakse A-energiaklassiga muutuvkiirusega pump.

Moodsad termostaatidega radiaatorid on palju energiasäästlikumad kui vanad malmradiaatorid, mille pikk soojusinerts ei võimalda reguleerimist. Osaline renoveerimine ei anna suurt energiasäästu ning väga keeruline on süsteemi optimeerida ja tasakaalustada.

Hoone soojustarve muutub välistest soojusallikatest eralduva soojuse tõttu, mis mõjutab ka keskküttesüsteemi tööd. Soojustarvet mõjutavad päikesekiirgus, elektriseadmed ning tugev valgustus ja inimesed. Ruumide temperatuuri ühtlustamiseks on soovitav radiaatoritel kasutada termostaatventiile.

Kui tuba läheb soojemaks, piirab termostaatventiil vee läbijooksu radiaatoris, vähendades sellega tuppa eralduvat soojahulka. Kui vooluhulk radiaatoris väheneb, väheneb see ka ülejäänud süsteemis ja püsikiirusega pump hakkab tarbetult energiat raiskama. Muutuvkiirusega pump seevastu reguleerib ennast koos ülejäänud süsteemiga, vähendades energiatarvet ja pumba üldist kulumist.

Maksimaalset kütmist on meil tarvis vaid külmadel talvekuudel ja ülejäänud ajal töötab süsteem vähendatud võimsusega. Püsikiirusega pumbad töötavad maksimaalselt kogu kütteperioodi vältel, raisates asjatult energiat ja tekitades sulgunud termostaatventiilides häirivat müra, seevastu muutuvkiirusega pumbad töötavad vaikselt ja vastavalt hetkevajadusele.

Tihtipeale teeb paigaldaja hinnapakkumise vaid komponentide ostuhinda arvestades, et saada võimalikult odav pakkumine, jättes süsteemi elutsükli maksumuse teisejärguliseks. Iga seadme elutsükli maksumus on ostu-, paigaldus-, töö-, hooldus- ja likvideerimiskulude summa, mis on jaotatud toote eluajaga.

Kui sarnaste pumpade paigaldus-, hooldus- ja likvideerimiskulud on samad, saavad otsustavaks eluiga, ostuhind ja tööks kulutatava energia hind.

Autor: Rivo Randmäe