Lisaeelarve kulud kahekordistusid

Augustis Eesti majanduse sügisprognoosi tutvustades rääkis rahandusminister Aivar Sõerd, et kui selle aasta ülejäägist läheb otseselt kuludeks ligi 1,6 miljardit krooni, siis septembri alguses pärast presidendivalimiste läbikukkumist Riigikogus oli summa kasvanud juba 2,4 miljardini. Möödunud nädalal valitsuses lõpliku heakskiidu saanud rohkem kui 5 miljardi kroonine lisaeelarve paiskab laiali ligi 3,2 miljardit krooni, mis on isegi Eesti Panga hinnangul liiga palju.

Keskpanga hinnangul peaks selle aasta eelarve ülejääk olema minimaalselt 2 protsenti SKPst ehk ligikaudu 4 miljardit krooni.

"Selles suurusjärgus või suurem eelarve ülejääk aitaks kaasa Eesti majanduse tasakaalustatumale arengule," ütles panga majanduspoliitika allosakonna juhataja Ülo Kaasik, kelle sõnul võib enamikku kuludest käsitleda investeeringutena, kuid need on sisenõudlust suurendava iseloomuga.

"Ma võiksin retooriliselt vastu küsida, et miks Eesti Pank ei järginud valitsuse mitmete ministrite poolt välja öeldud ettepanekuid pidurdada tarbimislaenude vohamist, mis ohustab meie majandust märksa enam kui üks väike lisaeelarve," kostis seepeale majandusminister Edgar Savisaar. Ta lisas, et ära on vaja teha need investeeringud, mis aastaid tagasi jäid tegemata.

Sõerd täpsustas, et 3,2 miljardi sees on ka fikseeritud kulud, mille mahaarvamisel oleks kulud 2,6 miljardit krooni ja sellest summast tehakse vajalikke investeeringuid. "Ma arvan, et eelarve kasv on mõistlik," lisas ta.

"Eesti Panga soovitus on saavutada vähemalt eelmise aasta ülejäägi tase, 1,6 protsenti. See 2 protsenti on saavutatav, ootame ära aasta lõpu ja vaatame siis, mis saab," jätkas ta, vihjates võimalikule veelgi suuremale ülejäägile.

Kõige rohkem ehk üle 850 miljoni krooni on läbirääkimiste käigus lisaeelarvest raha juurde võitnud Keskerakonna ministrid, eesotsas majandusminister Edgar Savisaarega, kelle kulud kasvasid kuuga seitse korda ehk ligi 260 miljoni krooni võrra, millest enamik läheb Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele. "See näitab, et Keskerakond valis portfellide jagamisel enesele kõige mastaapsemad ja suuremate probleemidega ministeeriumid," selgitas Savisaar.

Rahvaliidu ministrid suutsid oma valitsemisala kulusid kasvatada ligi 240 miljoni krooni võrra. Esiletõstmist väärivad põllumajandusminister Ester Tuiksoo, kes saab lisaeelarvest 6,8 korda rohkem raha ehk ligi 140 miljonit krooni, ja regionaalminister Jaan Õunapuu, kes saab 9,3 korda esialgsest enam ehk ligi 90 miljonit.

Kõige vähem on raha juurde nõudnud Reformierakond, kelle ministrite kulud on kasvanud vaid ligi 8 miljonit krooni.