Maa-ameti juht jäi kinni korruptsioonitehingus

Juhtiva riigiprokuröri Margus Kurmi algatatud kriminaalmenetluse uurimine puudutab looduskaitseliste piirangutega kinnistute vahetamist riigile kuuluvate kinnistute vastu.

Maa-ameti juht Kalev Kangur on see inimene, kes kinnitab oma allkirjaga maadevahetuse tehingud. Libliku ja Vettuse kinnipidamisele viitas eile Eesti Raadio.

Teisipäeval otsis kaitsepolitsei läbi maa-ameti ning tosinkond ehitusettevõtet ja kinnisvaraarendajat, kokku kolmest maakonnast. "Praeguseks hetkeks kedagi vahistatud ei ole, menetlustoimingute tegemiseks on kahtlustatavatena kinni peetud neli isikut," ütles eile napisõnaliseks jäänud juhtiv riigiprokurör Margus Kurm.

Maikuus, kui Äripäev juhtis artikliga tähelepanu tulusale maadevahetusärile, kinnitas Kangur, et looduskaitseliste piirangutega kinnistute vahetusmenetlused pole tehtud mitte üksnes juriidiliselt, vaid ka sisuliselt korrektselt.

Kangur tuli maa-ametisse tööle 1995. aasta alguses ja tõusis juba mõne kuu möödudes selle juhiks. Just tema ajal algatati looduskaitsealade ümbervahetamisi. Kolleegid iseloomustavad teda kui avatud mõtlemisega, kuid küllaltki autoritaarset juhti, kes soovis kõike ise otsustada ja valdas suurt hulka informatsiooni.

Saaremaa ärimees Tullio Liblik ja tema ettevõtted on Äripäeva TOPides sageli esindatud. Mehe firmad on võitnud Saaremaa maakondlikke edetabeleid. Kunagise tuntud mahlatootja Ösel Foodsi üks asutaja Liblik on aastate jooksul olnud ka Äripäeva R-Klubis ehk rikaste TOPis, viimati eelmisel aastal 499. kohal aktsiate väärtusega 31 miljonit krooni. Veel sel suvel olid Libliku maadevahetused kõne all Eesti Päevalehes, kus keskkonnaminister Villu Reiljan õigustas Liblikule vahetatud magusat krunti Haapsalu kesklinnas.

Teine kinni peetud ärimees Einar Vettus on kinnisavarafirma TSM omanik ning aastaid tegelenud peamiselt Tallinna sadama-ala arendusega.

Kõikidel maadevahetust kinnitavatel käskkirjadel on peale maa-ameti juhi Kalev Kanguri ka keskkonnaminister Villu Reiljani allkiri, kuid ei riigiprokuratuur ega politsei pole ministri enda sõnul temaga rääkinud. Algatatud uurimisest ja läbiotsimisest kuulis Reiljan maa-ameti peadirektori Kalev Kanguri asetäitjalt.

Läbiotsimised jätkusid mitmes maakonnas ka eile. Merko Ehituse juhatuse esimehe Tõnu Toomiku teatel toimus ettevõtte ruumides läbiotsimine, kuid põhjusi ta ei tea. Toomiku sõnul ei ole Merko, tema tütarettevõtete ega tema töötajate suhtes algatatud ühtegi kriminaalasja.

Eile teatas vahetusse minevate kinnistute väärtust hindava BPE Kinnisvaraeksperdi Tallinna juhatuse esimees Tambet Tiits, et firma on kaasatud tõendusmaterjalide kogumisse ja seetõttu hilineb tellimuste täitmisega.

Tõnu Toomik: meid ei süüdistata

Lühiintervjuu Merko Ehituse juhatuse esimehe Tõnu Toomikuga.

Merko on suur ettevõte ja neid inimesi, keda see otseselt mõjutas, ei ole palju. Emotsionaalselt ei ole siin midagi meeldivat, kuigi ametkonnad tegid oma tööd korrektselt.

Merko Ehitusele teadaolevalt ei ole ettevõtte, tema tütarettevõtete ega tema töötajate suhtes algatatud ühtegi kriminaalasja, st ettevõte ei ole süüdistatav ega kahtlustatav ühegi käimasoleva kriminaalasja raames. Meil ei ole täiendavat informatsiooni läbiotsimise põhjuste kohta.

Merko inimesed teevad oma igapäevast tööd. Eile näiteks sõlmisime Riias suure ehituslepingu, meie igapäevast tegevust uurimine otseselt ei mõjuta. Mainele heidab selline spekulatiivne lekitamine muidugi varju.

Loodame kiirele uurimisele ja teeme õiguskaitseorganitega igakülgset koostööd.

Lühiintervjuu keskkonnaminister Villu Reiljaniga.

Ei ole.

Info pärineb maa-ameti peadirektori asetäitjalt ja prokuratuuri pressiteatest.

Kuna mind pole rohkem informeeritud kui pressiteate kaudu avalikkust, siis ei ole mul selles osas hetkel veel midagi lisada.

Maa-amet soovitas pöörduda ministeeriumi avalike suhete osakonna poole, sest tegemist oli meediapäringuga.

Prokuratuuri pressiteatest järeldan, et probleem on seotud maa-ameti toimingutega. Milles võimalik probleem täpsemalt seisneb, sellest pole mind veel informeeritud.

Praegu on otsustamiseks veel liiga vähe informatsiooni.

Maadevahetusega tegelenud ärimehed teatavad aruannetes tulusatest tehingutest.

Tullio Liblik teatas oma firma aastaaruandes, et tehingud maadega moodustasid Saarte Investeeringu mullusest käibest tervelt 64%, pooled omandatud kinnistutest aga müüdi edasi. Ülejäänud on plaanis müüa järgnevatel aastatel.

Einar Vettuse firma Iru Jõekäär sai Pirita jõe ürgorus asuva maatüki vastu seitse kinnistut eri arenduspiirkondades. Terve eelmise aasta tegeles Vettus vahetusmaade müügiga. Sama tegevus jätkus ka tänavu.

Merko Ehituse tütarfirma Woody maadevahetuspartneri KV-Taranteli äriks oli mullu investeerida kinnistutesse looduskaunites kohtades. Aruandeaastal vahetati osa kinnistuid tulusamate kinnistute vastu, lisas firma majandusaruanne. Woody juhatuse liikmed Tiit Kuusik ja Tõnu Korts kinnitasid, et firma on spetsialiseerunud kinnisvaraarendusele keskkonnaministeeriumilt saadud kruntidel.

Mullu keskkonnaministeeriumile kolm Pirita sotsiaalmaatükki andnud suurärimees Koit Uus sai vastu kaks kinnistut Mustamäel. Need kinnistud leidsid kiiresti ostjad. Uus ei soovinud eile kommentaare anda, ütles vaid, et politsei pole teda külastanud.

Tänavu kolm kaitsealust kinnistut Keila valda Lohusalusse vahetanud ärimees Andres Sarri sõnul pole temal põhjust uurimist karta. "See tehing, mille ma tegin, oli riigile ülikasulik," sõnas Sarri. Vahetuse käigus saadud maad kasutab Sarri oma tarbeks.

Maadevahetusega tegelenud advokaat Raul Markus tunnistas eile, et on protsessi osaline ega tohi kommentaare anda. "Minu firma on käitunud ainult seaduskuulekalt," lisas Markus Ikaros Grupi kohta. "Muust ei tea ma midagi."

Vahetused looduskaitsealalt kinnisvaraarenduse piirkonda moodustavad umbes kümnendiku viimasel aastal-paaril toimunud paarisajast maadevahetusest. Sel kevadel vaatas Äripäev neist üle ligikaudu 130 maavahetust, kust sõelus välja suuremad tehingud.

2005. a toimunud maavahetused ja vahetanud firmade majandustulemused mln kroonides.