Jõuliselt sügisesse

Elame ühiskonnas, milles kaotame pidevalt oma isiksust ja siis jälle taasavastame end. Aina enam pannakse rõhku oma imagole. Rõivad on üks võimalus igapäevast hallist massist eristuda. Praktilise otstarbe kõrval - soojendada ja katta - on riided üha enam omaette väljendusvahend, avades kandja ellusuhtumist ja iseloomu.

Mood on maailm, mis hingab ja toetab psühholoogiliselt. Kui kannad pigistavaid kingi, ei suuda sa maksimaalselt keskenduda, vaid mõtled ainult valutavatele jalgadele. Algava hooaja jalatsid on mõeldud eelkõige naisele, kes ei taha liuelda pilvedes, vaid kavatseb seista tugevalt kahe jalaga maas. Moes on kõrged toekad platvormid, massiivsed kontsad, ümarad ninad, rihmad, metalsed kaunistused, needid, huvitavad värvide ja mustrite lahendused.

Moodi ei ole võimalik lämmatada, samuti ei tunnista ta pidureid. Vaadeldes erinevate ajajärkude kostüüme, võime näha, mis oli ühiskonnas toimumas. Mood on liikuv ajalooaabits. Aksendid korduvad spiraalselt, väikeste edasiarenduste ja muutustega, aga ometi äratuntavalt - mingi aja järel pärast vallatumaid perioode naaseb moodi klassikaline joon, rikastatud mitmesuguste uudsete elementidega. Seekord on nendeks rock'n'roll, ratsavarustus, slaavilikkus, inglise õhkkond.

Moes on keha kumerusi esiletoov siluett, mis jätab naisele vabaduse rõhutada just talle meelepärast kehaosa.

Materjalidest eelistatakse naturaalseid, eriti hinnas on vana hea puuvill.

Kindad on hooaja kuum kaup. Need olid juba rüütlite ajal põhiliseks aksessuaariks. Samast ristisõdade ajastust inspireerituna on moodi tulnud ka metalsed detailid. Aga kui rüütli rõngassärk kaalus umbes 14 kg, siis tänapäeval jääme humaansuse piiridesse ja kasutame rõivaste valmistamisel kerget metallniiti.

Kuhugi pole kadunud suured massiivsed vööd, mis rõhutavad voolujoonelisust ja taljet.

Hall on hooaja lipuvärv, huvitav on jälgida selle variatsioone ja eri struktuure. See on kui uus vorm.

Selle sügistalve peamine kaunistus on karusnahk. Seda leidub kõikjal - kraedel, varrukatel, käistel.

Autor: Jevgeni Fokin