Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keskpank ei pääse kontodele ligi

    Eesti Panga kommentaar artiklile "Eesti Pank salatseb VEB Fondi rahakaoga" (12.10).
    Ei Eesti Pank ega SA VEB kui registripidaja ole saanud mingeid külmutatud kontode saldosid muuta ja vahendeid kõrvaldada. Eesti riigi esindajatel ei ole külmutatud kontodele ligipääsu. Kui keegi väidab, et mingeid vahendeid on kõrvaldatud, siis see võib olla toimunud üksnes Venemaa Vnešekonompanga poolt ja tema loal. Seda väidet on võimalik kontrollida Venemaa Vnešekonompangast ja meile teadaolevalt on justiitsministeerium päringu ka 2005. aastal Moskvasse saatnud.
    2000. aastast ei ole SA VEB peetav register registreerinud ühtki nõudeõiguse väljavõtmist. Seega on nõuete hulk olnud muutumatu.
    Nõuete kogusumma on vähenenud ka seetõttu, et register peab arvestust Eesti kroonides, kuid Vene Välismajanduspanka jäänud varad on peamiselt dollarites. Kuna dollari kurss Eesti krooni suhtes on viie aasta jooksul kõikunud ligi veerandi võrra, on loomulik, et kroonides avaldatav nõude kogusumma maht on eelmisest aastast suurem või väiksem.
    Ei pea paika Riigikogu liikme ja endise justiitsministri Ken-Marti Vaheri väide, et Eesti riik varjab VEB fondiga seotud dokumentatsiooni. 2004. aastal esitas Eesti Pank Riigikogu riigieelarve kontrolli komisjonile 96-leheküljelise materjali (kronoloogiline ülevaade koos dokumentide koopiatega). Samad dokumendid esitati ka justiitsministeeriumile 2005.
    2005. aastal esitas Eesti Pank justiitsministeeriumile veel suure hulga dokumente, millest üheselt nähtub, et ka pärast 01.01.1992 NSVL Välismajanduspanga külmutatud kontodele laekunud summade kasutamine ei ole kunagi olnud vaba. Justiitsministeeriumile on esitatud Vene Välismajanduspangast saadud kirjad (viimane kiri 16.08.2000), kus teatatakse, et alates 01.01.1992 laekunud vahendite vaba kasutamine pole võimalik.
    Autor: Silver Vohu
  • Hetkel kuum
5% Klubi, 99% tõenäosusega
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kevadine hinnasula aktsiaturul paiskas ostukohad lagedale
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Olavi Lepp: juht töötab hea tuju nimel
Parima juhi konkursi finalist, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ütleb, et ei usu juhtide tekitatud pinge all heade tulemuste tegemisse. “Kui saabud ohkega majja, siis on midagi väga valesti,” ütleb hea tuju kultuuri pooldav tippjuht.
Parima juhi konkursi finalist, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ütleb, et ei usu juhtide tekitatud pinge all heade tulemuste tegemisse. “Kui saabud ohkega majja, siis on midagi väga valesti,” ütleb hea tuju kultuuri pooldav tippjuht.
Äripäeva arvamusliider: kui tahame Euroopa toetust Ukrainale, peame andma midagi vastu
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Kaitsevägi värbas varasemast oluliselt rohkem tegevväelasi
2023. aastal asus tegevteenistusse läbi aegade suurim arv inimesi, teatas kaitseressursside amet.
2023. aastal asus tegevteenistusse läbi aegade suurim arv inimesi, teatas kaitseressursside amet.
5 protsendi klubi idee tõi Martin Villigule Eduka Eesti võidu ja 10 000 eurot
Arvamuskonkursi Edukas Eesti käesoleva hooaja võitis ettevõtja Martin Villigu idee algatada ühiskondlik kokkulepe, millega jõukamad inimesed annetaksid oma sissetulekutest 5 protsenti erinevateks algatusteks.
Arvamuskonkursi Edukas Eesti käesoleva hooaja võitis ettevõtja Martin Villigu idee algatada ühiskondlik kokkulepe, millega jõukamad inimesed annetaksid oma sissetulekutest 5 protsenti erinevateks algatusteks.