Noored mehed tegid oma e-riigi

Villy Paimets 24. oktoober 2006, 00:00

Veelgi erilisem on aga lähenemine - e-riigi loojad lubavad 70 protsenti veebikeskkonna teenitud rahast sealsamas virtuaalkeskkonnas sellesama virtuaalriigi virtuaalkodanike vahel laiali jagada. Kõik registreerunud saavad moodustada koalitsiooni-opositsiooni, Riigikogu, valitsuse jms ning reklaami ja teenuste müügist saadavast tegelikust rahast koosneva riigieelarve jagamisel sõna sekka öelda.

Türner lubab juba lähema aasta jooksul kümnendiku Eestis midagi tootvatest või müüvatest firmadest e-riigi alamaiks värvata. Ettevõttele maksab üks kuu selles keskkonnas end tutvustada (ja hinnapäringutele vastata) 400 krooni. Lisaraha toob muidugi reklaam, millel aga hinnakirja polegi - hind kujuneb oksjonil. Türneri sõnul jääb sel moel ära ka hinnakirja koostamise ja muutmise ränk vaev - hinna paneb paika pakkumise ja nõudluse vahekord.

Keskkonna sisust rääkides on poisid veel veidi napisõnalised, kuid selgub, et peale hinnapäringute tegemise ning poliitiliste jutuajamiste võiks näiteks kirjanikud sinna oma loomingu üles riputada ning selle eest tasugi saada. Kirjatüki juures plinkiva reklaami hinnast lubab Türner 60-70% autorile maksta.

E-riigi loojad ise rahulduvad 30 protsendiga, kuid kuna Türneri sõnul on neil ambitsioonikas plaan juba järgmisel aastal viia keskkonna käive samasse suurusjärku Delfi 30miljonilise aastakasumiga, jääks Türneri-Kivi osaks umbes kolmveerand miljonit krooni kuus. Kuid see on vaid algus, sest e-riik ei tunne riigipiire.

Lisaks pakuvad poisid suurfirmadele võimalust oma heategevusraha nende abil jagada. Virtuaalkodanikud teeks ettepanekuid ja heasoovija lihtsalt valiks selle kõige õigema idee välja.

Uue veebiteenuse edu tagab vaid väikeses osas hea idee ning suures osas selle elluviimine. Viimane tähendab eelkõige head meeskonda. Küsimus on seega selles, kas suudetakse panna kokku piisavalt hea tiim projekti turule toomiseks ja opereerimiseks. Tarkvara ja infosüsteem on küll tähtsad, mitte aga põhilised.

Veelgi suurem küsimus on kasutajatele, olgu need siis eraisikud või firmad, arusaadava ja lisaväärtust pakkuva teenuse vajalikkuse tõestamine ning sel teel kiiresti kriitilise massi saavutamine.

Praegu ei saanud ma kohe aru, miks peaks seda süsteemi kasutama - inimeste aeg on piiratud ja kasutatakse vaid hädavajalikke asju, uusi teenuseid võetakse omaks visalt. Ükskõik mis veebiteenus peab lahendama mõne eluliselt põletava probleemi. Minu soovitus oleks alustada mingi kitsama sihtrühma ja neile suunatud piiratud, aga vajaliku teenusega, ning sealt oleks võimalik edasi kasvada. Suur tulevikuvisioon on küll tähtis, kuid mõnemehelise start up'i puhul peab aga alustamise plaan olema lihtne ja realistlik.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:21
Otsi:

Ava täpsem otsing