• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Korstnale saab uue otsa päevaga

    Korstnaotsade püsivus oli igal ajastul isemoodi. Paekivist korsten kaeti krohviga. Telliskorstende puhul kasutati hea kvaliteediga (võimalik, et tugevamalt põletatud) tellist, mida ei krohvitud. Tsemendi ilmudes laoti korstnapitsid lubimörti kasutades, sest see oli niiskuse toimele vastupidavam. Silikaatkivi ilmumine funktsionalismi perioodil algatas uue ajastu korstnapiipude ehitusele.
    Et lammutus- ja ehitustöödega saaks alustada, tuleb kindlaks teha materjal, millest korsten on laotud. Kui mõni korstnakivi või tellis on täielikult lagunenud, tuleb see asendada originaalisarnase kiviga.
    Aega korstnaotsa ladumiseks tuleb varuda paar päeva. Olenevalt katuse kujust pole paha, kui eelnevalt on valmis ehitatud tellingud ning tagatud katusele pääs ka pika redeliga.
    Siis võibki alustada vana piibu lammutamisega. Kui ilmastik väljastpoolt ning tahm ja kreosoot (nõgi) seestpoolt on piibule kõvasti liiga teinud, õnnestub enamik telliseid ilmselt abivahenditeta kätte saada.
    Kui siiski mõnest kivist jõud üle ei käi, tuleks kasutada müürsepahaamrit. "Kindlasti tuleb hoolikas olla, et lahtiseid kive ega suuremat prahti korstnasse ei kukuks," jagab asjakohaseid nõuandeid pikaaegne ehitaja Juhan Oeselg.
    Kui korstnapiip lammutatud, võib valmis segada segu. Väikese koguse segab käepärases vannis valmis, suurema hulga jaoks võiks kasutada segumasinat. "Mört valmistatakse tsemendist, liivast, veest ning vajadusel lisatakse tunde järgi savi. Mört, nagu iga segu, tuleb hoolikalt segada ja vajadusel vedeldada või vastupidi, lisada koostisosade koguseid juurde," selgitab Juhan Oeselg.
    Valmis segu tõstetakse ämbrisse, kaasa võetakse lood ning kellu ja ladumistööga võibki alustada. Et töö hõlpsalt edeneks, tuleks katusele tuua ka paras kogus silikaattelliseid.
    Viimasele allesjäätud vanale tellisekihile pannakse segu ning laotakse uued silikaadid peale. "Kergelt käega tellist surudes ühtlustub segu kivide vahel ja nii pääsevad ka õhumullid välja," õpetab kellut käes hoidev Juhan Oeselg.
    "Eemalda üleliigne segu ja loodi tellised üle. Kui tulemus on sobiv, lao uus kord telliseid, korrates samu töövõtteid. Kui viimane kord telliseid laotud, eemalda üleliigne mört ja puhasta tellise vuugid korralikult ära. Nii jääb ka visuaalne pilt ilusam," lisab ta.
    Korstnapitsile viimase lihvi, plekist "mütsi" paigaldamiseks tuleb segul lasta kivistuda. Korstnapitsi kattev plekist müts on oluline element, mis kaitseb korstnat liigniiskuse eest. Vanad meistrid teadsid, kuidas kinnitada korstnale plekist kate, ilma et see riivaks silma ja mõjutaks korstnapiibu arhitektuuri.
    "Kui piibule plekki panna pole, võib ka viimase telliserea mördiga katta ja selle ilusti ära siluda," jagab viimaseid näpunäiteid Juhan Oeselg.
    Ka selline "müts" kaitseb korstnapiipu, kuid suurendamaks korstna vastupidavust ilmastikuoludele on plekist kate siiski parem.
    Autor: Marina Tigasing
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Abiks investorile: kuidas hinnata iduettevõtet?
Iduettevõtte väärtuse määramisel pole traditsioonilised tulu-, turu- või netovara meetodid sobilikud, eri arengufaasides tuleb kasutada eri lähenemist, kirjutab PwC tehingute nõustamise juhtivkonsultant Kristjan Jalakas.
Iduettevõtte väärtuse määramisel pole traditsioonilised tulu-, turu- või netovara meetodid sobilikud, eri arengufaasides tuleb kasutada eri lähenemist, kirjutab PwC tehingute nõustamise juhtivkonsultant Kristjan Jalakas.
Usinalt aktsiaid müünud ELMO Rendi juht lahkub juhatusest
ELMO Rendi tegevjuhi kohalt ja juhatusest taandub Julia Nekrassova, uueks juhatuse liikmeks saab Allan Leppikson, kes on seni vastutanud ettevõtte sõidukipargi töös hoidmise eest, teatas ettevõte börsiteate vahendusel.
ELMO Rendi tegevjuhi kohalt ja juhatusest taandub Julia Nekrassova, uueks juhatuse liikmeks saab Allan Leppikson, kes on seni vastutanud ettevõtte sõidukipargi töös hoidmise eest, teatas ettevõte börsiteate vahendusel.
Raadiohommikus: superkondensaatorid, tuulegeneraatorid ja lennukihooldaja plaanid
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägib Tesla mängumaale trügiva Skeleton Technologiese ärijuht Ants Vill sellest, kuidas hammustada tükki 60 miljardi euro suurusest turust, millal võiks superkondensaatoreid arendav ettevõte jõuda kasumisse ning kui palju plaanitakse Eestis töötajaid värvata.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägib Tesla mängumaale trügiva Skeleton Technologiese ärijuht Ants Vill sellest, kuidas hammustada tükki 60 miljardi euro suurusest turust, millal võiks superkondensaatoreid arendav ettevõte jõuda kasumisse ning kui palju plaanitakse Eestis töötajaid värvata.
IMF hoiatab intressimäärade tõusu raskete mõjude eest
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juht Kristalina Georgieva rääkis CNN-ile antud intervjuus, et rahapoliitika karmistumisel võivad olla rasked tagajärjed riikidele, kes olid juba enne kriisi suure võlakoorma all.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juht Kristalina Georgieva rääkis CNN-ile antud intervjuus, et rahapoliitika karmistumisel võivad olla rasked tagajärjed riikidele, kes olid juba enne kriisi suure võlakoorma all.