• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinn ei väärtusta perearste

    Perearstid on eraettevõtjad, kes vastutavad nii oma patsientide ravimise kui ka oma asutuse majandusliku käekäigu ja õdede ning teiste töötajate heaolu eest, kuid vahendeid selleks ei ole riigi poolt antud piisavalt. Perearsti sissetulek sõltub haigekassa hinnakirjast, kuid kahjuks on see hinnakiri koostatud nii, et teenuste hind ei kata kõiki kulutusi. Tuleb ju perearstil maksta lisaks meditsiiniteenustele ka ruumide rendi, kommunaalkulude, sidevahendite jms eest. Paljud maapiirkondade omavalitsused kompenseerivad perearstile ruumide rendi ja transpordivahendi kulud.
    Haigekassa eraldab ruumikulude katteks igale perearstile 71 krooni m2 kohta sõltumata perearstikeskuse asukohast. Selle hinnaga pealinnas sobilikke ruume leida pole aga võimalik. Tallinn toetas 2006. a eelarvega oma perearste 2250 krooniga nimistu kohta kuus (ca 90 senti patsiendi kohta), millega saab katta kulutusi 40 kr/m2 ehk haigekassa ja linna rahaga saaks üürida pinna, mille rendi ja kommunaalkulude kogusumma oleks 111 kr. Kõik Tallinna piirkonna perearstid, kelle rendi ja kommunaalkulude summa ületab 111 kr/m2, kasutavad praegu rendiks patsientide raviraha! Seega on kõikides nendes keskustes patsiendid oluliselt kehvemas seisus ja saavad võrreldes teistega vähem uuringuid ning teenuseid. Tulevikus tähendab see seda, et järjekord perearstile pikeneb veelgi. Usume, et siin on mõtlemisainet ka õiguskantslerile.
    Kabinettide remontimiseks ja ehitamiseks pole perearstid Tallinna linnalt saanud mingit investeeringuraha, samas kui linna haiglaid on doteeritud miljonitega. Perearstireformi algusaastail on perearstidelt ära võetud isegi kõik esmatasandi töövahendid: lauad, toolid, EKG aparaadid. Kõik anti linnahaiglatele, kes on hooneid hallanud halvasti, pigem need kasumi teenimiseks maha müüdud (nt Mäekalda polikliinik, Kopli lastepolikliinik).
    Vaadates Tallinna 2006. a kolmanda lisaeelarve jaotuspõhimõtteid, tekib küsimus, et kas Tallinn ikka vajab perearste. Ebaproportsionaalselt suur osa tervishoiule määratud rahast läheb haiglatele kitsa valdkonna raviteenuse osutamiseks: puusa- ja kaeoperatsioonideks. Selle 8 miljoni krooniga, mis on pool miljonit rohkem, kui terve aasta jooksul kõigile Tallinna perearstidele eraldatud summa, saab etteantud tegevustega aidata umbes 200 inimest, kellest ainult pooled on tallinlased. Mõistlikult rahaga ümber käies saaks aidata 400 000 Tallinna perearstide juures käivat elanikku. Tallinna perearstid esitasid linnapeale samuti lisaraha taotluse, mis oli peaasjalikult mõeldud teeninduskvaliteedi tõstmiseks. Linna varasem toetus on seni kulunud ruumidele. Taotletud lisarahaga oleks olnud võimalik korraldada pereõdede vastuvõttu ja parandada ennetustööd.
    Ajakohase ja toimiva tervishoiusüsteemi alus on hästi arenenud esmatasand ehk perearstiabi. Teatavasti saab 90% inimese tervisemuredest lahendada perearst. Parim viis eriarstiabi järjekordade lühendamiseks on tõhustada perearstisüsteemi ja investeerida perearstikeskustesse.
    Kahjuks pole see Tallinna linnavõimule oluline. Isegi sotsiaal- ja tervishoiu abilinnapea on oma otsustes erapoolik. Jätkub trend teha populistlikke otsuseid, et saada valijate toetust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olivia Kranich: nullbürokraatiat lubav riik kehtestab uue aruandekohustuse
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Helsingi börsil käib valus langus
Helsingi börsi indeks on täna teinud suurima languse pärast eelmise aasta aprilli, hommikul alanud valus langus on päeva peale ainult süvenenud, vahendab Kauppalehti.
Helsingi börsi indeks on täna teinud suurima languse pärast eelmise aasta aprilli, hommikul alanud valus langus on päeva peale ainult süvenenud, vahendab Kauppalehti.
Päikeseenergia tootjate arv kolmekordistus ja kasvab veelgi
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Selgusid Eesti edukaimad iduettevõtted
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.