Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sotsiaaltöö võrsus äriks
"Poiste eesmärk ei saa olla müük odavalt ja massidele, mistõttu sobiks nende tooted müügile näiteks Kaubamajja või Stockmanni," ütles Tallinna Kaubamaja ASi projektijuht Urmas Pastarus, kelle sõnul läbirääkimised Kaubamaja ja noormeeste vahel juba käivad.
Scandic Hotels Eesti müügijuhi Liina Sibula hinnangul sujub koostöö MTÜga Hingest suurepäraselt. "Oleme tellinud klientidele kinkimiseks vaipasid, hiljuti saime kätte heegeldatud aksessuaarid ja tegemisel on jõulukingid," rääkis ta. Hotelliketi müügijuht kiitis poiste loovust ja võimet pakkuda rohkemat, kui nende kodulehe tootevalik sisaldab.
Võiks oletada, et majandustudengid on puuetega inimeste näputööd müües leidnud kerge viisi rahas suplemiseks, kuid tegelikkus on hoopis teine. "Saame endale miinimumpalka lubada ja seegi kulub tööga seotud väljaminekuteks, nagu telefoniarved," ütles algusest peale ettevõtmise juures olnud Kaarel Roosa. MTÜ kasvas välja kunagisest kooliprojektist, milles Kaarel osales, praegused partnerid leidis noormees Nõmme tänavanurgalt. "Oleme nii-öelda ühe küla poisid," muigas Roosa.
Aastaga on poiste ettevõtmine tõelise hoo sisse saanud. "Meie eesmärk on igas mõttes laieneda ja meil on väga palju toetajaid," on ühingu liige Risto Oitmaa rõõmus. "Näiteks toetavad Violante Mööbel ja Tarmeko meid pehme mööbli ülejääkidega, millest valmisid muu hulgas Elioni tellitud padjad," rääkisid noormehed.
Kuigi praegu veel erilisest kasumlikkusest rääkida ei saa, on noorte eesmärk viia äritegevus nii kaugele, et nemad ise või tulevikus nende järeltulijad sotsiaalse ettevõtte eesotsas keskmisest kõrgemat palka teeniksid. "See on ju meie jaoks täiskohaga töö," sõnas MTÜ liige Margus Mägi.
Oma ettevõtmisega aitavad noored kindlustada puuetega inimeste sissetulekut. "Need poisid aitavad meie käsitööd turustades paremale järjele hulga puuetega inimesi, kes muidu sõltuksid tugikeskuse väikese poe läbimüügist," sõnas Merimetsa tugikeskuse direktor Saima Kalgan.
Noormehed tunnevad enim puudust kolmest töövahendist: kontor, ladu ja auto. Tööküsimusi aetakse suuresti virtuaalselt, tähtsamaid asju arutatakse aga kodupubis. "Nad on meie kontori ümber tõstnud," naersid noored Hiiu pubis istet võttes. "Kui Skype'is rääkimine ära tüütab, saame siin kokku," rääkisid poisid. Kodus on poistel kümneid patju ja tuhandeid postkaarte, mis lao muretsemiseni peavad toanurka mahtuma. Noormeeste sõnul on praegune hittkaup kootud käpikud, mille paari eest tuleb ettevõtetel välja käia 150-250 krooni.