Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Meelis Mäe: sihikul on vaid tulusad kliendid
Mäe sõnul napib veovõimsust ning ka kõige parema tahtmise korral ei suudeta uutele klientidele kõiki soovitud teenuseid pakkuda.
Milline võiks olla trend aastail 2007-2010? Kas uute ELi liikmesriikide liitumine (Bulgaaria, Rumeenia jt) muudab kuidagi turuolukorda? Mil viisil?
Mahud kasvavad, kaubavahetus ka uute riikidega elavneb, mis toob logistikaettevõtetele töömahtu aina juurde.
Olles ELi liikmed, muutuvad Bulgaaria ja Rumeenia huvitavateks turgudeks ka paljudele neile, kes pole julgenud sinna varem minna.
Logistika seisukohalt lihtsustuvad protseduurid ja see peaks mõjutama ka teenuse regulaarsust ja hinda. Loomulikult elavneb tuntavalt ka kaubavahetus nimetatud riikidega.
Aina keerulisem probleem on tööjõukulude kiire kasv, samas pole näha nii kiiret tootlikkuse kasvu ja ka klientide surve veohindadele jätkub. See toob kaasa probleemid kvaliteedi tagamisega, mis võibki paljudele olemasolu küsimuseks saada.
Olen kuulnud, et firmad ei taha eriti uusi kliente võtta, kuna ei olda kindlad, kas suudetakse nende mahte täita. Kuidas sellega on?
Ekspedeerijate ressursid on tõesti piiratud, sest kaubamahud on jõudsalt kasvanud ja seda mitte ainult meil Eestis, vaid kogu Euroopas.
Teiseks teguriks on tööjõu puudus - autojuhid, laotöötajad, allvedajad. Uute klientide leidmisel ollakse üha enam kaalutlev, pakutakse neid teenuseid, mida tõesti suudetakse ka tagada ning mis on ekspedeerijale huvitavad ja kasulikud.
Viimasel ajal on tõesti kuulda, et pakutakse hind küll aktiivselt välja, aga kui reaalseks tööks läheb, ei suudeta hakkama saada.
Näiteks täiskoormate päringuid saame iga päev importijatelt, kellel on koostöö kellegagi käimas, aga ilmselt ei saada hakkama.
Ressursi piirangud toovad endaga kaasa hinnakasvu. Seda just täis- ja osakoormate puhul.
Kas riik peaks võõrtööjõule uksed avama (autojuhid, laotöötajad) või pole see kõige mõistlikum tegu?
Aga miks mitte, keegi peab ju tööd tegema.
Me ei suuda maksta eestlasele väärilist palka, aga rumeenlane või bulgaarlane on nõus siin töötama vastuvõetavatel tingimustel. Logistikas kui teenindusvaldkonnas saab määravaks paljuski ka keeleoskus ja tööjõu üldine kvaliteet. Viimast pole alati võõrtööjõuga siiski võimalik tagada. Seega keeruline vastata, kas see oleks kõigis valdkondades lahendus.
Autor: ÄP