Kõik pole kuld, mis hiilgab

Linnugripiks ja õlireostuseks valmistutakse organiseeritult, teavitades üldsust ja rääkides võimalikest mustadest stsenaariumidest. Ühiskonna õiglustunde ja jätkusuutliku perspektiivi tagamise huvides on vaja õigel ajal hoiatada ka majandusbuumiga kaasnevaist tagasilöökidest.

Viimane Maailmapanga raport teatab, et kiire sisetarbimise kasv Eestis suureneva väliskaubanduse defitsiidi tingimustes võib viia kollapsini - kaob usaldus finantsturu vastu, pangad tõmbavad raha turult välja, järsult korrigeeritakse varade hindu ja majanduskasv lõpeb. Hoiatus on põhjendatud ja väga karm, kuid Eesti poliitikud ei kavatse seda kuulda võtta. Jätkub tühja jutu ajamine hiigelpalkade ja rikkuse peatsest saabumisest ning inimestes teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine selleks, et säilitada võim ja sellega kaasnevad hüved. Ohtude pisendamine majanduse arengus on iseloomulik paljudele arenenud riikidele. Põhimõte on - räägime asjast siis, kui pauk on käes. Muidugi ei kanna võimu püüdvad poliitikud oma sellise käitumise vastutust.

Asi läheb aga iga päevaga Eesti majanduses aina hullemaks. Statistikaameti andmeil suurenes jaekaubandusettevõtete jaemüük püsivhindades novembris 2006 võrreldes 2005 novembriga 20%. Kaubavahetuse bilansi puudujääk oli samal ajal 4,1 mld, novembris 2005 aga 3,1 mld. Seega liigume edasi täpselt selle stsenaariumi järgi, millelt Maailmapank ennustab meile kollapsit - sisetarbimine jätkab kasvamist suureneva väliskaubanduse defitsiidi tingimustes.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar möönab 5. jaanuari artiklis, et majanduses on tunda selgeid signaale võimalikust majanduslangusest. Samas puudub tema juhitaval ministeeriumil kava, kuidas ohjata suurenevat väliskaubanduse defitsiiti ja hoida ka kontrolli all sisetarbimist. Kava koostamise asemel jätkab minister juttu palgareformist. Siseministeeriumil on kava, kuidas käituda võimalike ohtude korral ning kuidas ohtudega võidelda. Need kaks ministeeriumi nagu ei kuulukski ühte ja samasse valitsusse, kuidas muidu mõistavad nad oma rolli nii erineval viisil.

Peaminister Andrus Ansipi sõnul (25.09.06) jõuame ELi viie jõukama riigi hulka, kui majandus kasvab 15 aastat sama kiiresti kui praegu; kasv aga jätkub vaid siis, kui me ei tee mõtlematuid samme edu toonud majandussüsteemi pahupidi pöörates. Valimislubaduste 100% realiseerimine lubab ennustada saavutatu mahamängimist lühikese ajaga. Uus Riigikogu ja valitsus peavad hakkama kohe esimesel valitsemisaastal koostama kriisimajanduse mudelit. Loodan, et eriolukordi kehtestamata.

Autor: Olev Laanjärv