Disketid on surnud, sama ootab CDsid

Mõni kuu tagasi teatas Briti suurim arvutitarvikute müügikett PC World, et diskette nad enam müüki ei võta. Seda võib lugeda diskettide surmaks Inglismaal ja mujal Euroopas.

Jääb vaid oodata, millal järgneb samasugune otsus CDde kohta, sest DVDd muutuvad aina populaarsemaks ja ka uued laserplaadi tehnoloogiad, nagu Blu-Ray ning HD-DVD, tulevad jõuga peale.

Miks peaks valima andmekandjaks DVD varasema CD asemel? Esimene hea põhjus on see, et DVDsid on palju saada ja neid kirjutavate-lugevate seadmete hind pole väga kõrge. Portaali hinnavaatlus.ee andmetel maksab odavaim DVD-kirjutaja 425 krooni.

Teiseks DVD maht: kui CD mahutab 700 megabaiti andmeid, siis DVD-le mahub ligi seitse korda rohkem ja kahekihilisele (dual layer) DVD-le lausa tosin korda enam andmeid.

Ka toorikute hind ei ole enam oluline näitaja, sest odavaim CD-toorik maksab hinnavaatlus.ee andmeil Eestis 2,20 krooni ja soodsaim DVD-toorik 3,75 krooni. Kui arvutada välja hind saja megabaidi kohta, tuleb see CD-l üle 31 sendi, DVD-l aga alla kaheksa sendi. Järelikult on suuremate andmemahtude korral soodsam kasutada DVDsid.

DVDd võib laias laastus jagada kolmeks: DVD+R, DVD-R ja DVD-RAM. Neist on DVD-R ja DVD+R omavahel konkureerivad formaadid, millest esimene arendati välja aastal 1997 ja teine aastal 2002.

Nimetuses miinusmärki kandvad DVDd töötavad suurema tõenäosusega ka vanemates masinates, seega on neid hea kasutada keskkonnas, kus on nii vanemad kui ka uuemad arvutid.

DVD+R on vanema venna põhjal loodud standard, mis pakub suuremat stabiilsust ja töökindlust. Kõigist neist on olemas ka korduvkirjutavad versioonid, mis kannavad nimesid vastavalt DVD-RW ja DVD+RW. Kahekihilistel toorikutel on lõppu lisatud veel märge DL.

Omaette klassi kuulub DVD-RAM. Tegu ongi ainult korduvkirjutatava formaadiga. Lisaks suudavad operatsioonisüsteemid Windows XP ja Windows Vista käituda DVD-RAM-kettaga nagu kõvakettaga: lohista ainult fail sinna peale ja kõik, enam pole vaja viia lisaks läbi tülikat kirjutamisprotseduuri.

Kui DVD+-RW kettad on üle kirjutatavad ligi tuhat korda, siis DVD-RAM peab vastu üle saja tuhande korra. Samuti tehakse kirjutamise kontroll ära juba riistvaraliselt, seega ei pea tarkvara enam aeganõudvat lisakontrolli tegema.

Samas on DVD-RAMi miinuseks praegu kõrge hind ja vähene kättesaadavus. Nimelt pakuvad neid Eestis vähesed firmad ja odavaim DVD-RAM ketas maksab 40 krooni. Veelgi kallimad on Blu-Ray kettad. Praegu maksab kirjutatav Blu-Ray ketas (BD-R) Eestis veidi üle 300 krooni ja kirjutamiseks vajalik seade umbes 13 000 krooni. Lõpetuseks julgen ennustada, et hoolimata praegustest hindadest hakkavad paari aasta jooksul turul domineerima DVD-RAM kettad, just tänu oma vastupidavusele ja mugavusele. DVD+-R on tunduvalt vähem töökindlamad. Samas ei leia uued standardid laialdast kasutust veel üsna pikka aega.

Autor: Mihkel Sirel