Mis teeb ehitusettevõtte edukaks?

Uued ehitusettevõtjad saab laias laastus kaheks jagada. Esimesse gruppi kuuluksid peatöövõtjad - ehitusjuhid, teise spetsialiseerunud töövõtjad.

Paljud arendajad on loonud ise või siis ostnud turult juba olemasoleva ehitusfirma - põhjuseks peamiselt probleem ehitajate leidmine arendusprojektide läbiviimiseks. Spetsialiseerunud töövõtjad aga püüavad turu suurenenud nõudlust täita (näiteks betooni- ja müüritööde ettevõtted ja eriosade tegijad).

Samas võime lähimal paaril aastal ilmselt näha osade uute arendusprojektide pidurdumist, kuna pädevaid ehitusjuhte ja oskustöölisi napib. Probleemi saaks osaliselt lahendada, kui valitsus lubaks mõnesaja ehitustöölise tulekut Eestisse.

Ei maksaks karta 300-500 korralikule professionaalile tööloa andmist, see ei muudaks meie demograafilises ega ka statistilises situatsioonis midagi. Räägitakse, et meil on tööpuudus, et omad inimesed tuleks ümber koolitada vms. Kardan aga, et kõik need, kes ikka tööd tegelikult teha tahavad, seda juba kusagil ka teevad.

Praegu võib end võib normaalselt arenevaks ettevõtteks pidada selline firma, kelle kasvutempo on 1,6-1,8 korda aastas ning kes suudab säilitada tulemi 5 protsenti või üle selle. Samuti ettevõte, kes ei kasva, aga efektiivsust suurendades saavutab paremaid tulemusi. Edukalt areneda on võimalik ka lisaväärtusi pakkudes (näiteks projekteerimise kaudu).

On oluline, et lubatu tuleb valmis teha kokkulepitud summa eest - mitte küsida juurde. Ja oma vigu tuleb tunnistada. Tööd tuleb teha valmis tähtaegselt ning kvaliteetselt. Nii ei vaja firma ise reklaami, vaid tehtud töö on parim reklaam.

Ka oma arved tuleb tasuda tähtaegselt. Mõistagi peaks tellijate ning allhankijatega olema aus.

Pean pakutava teenuse kvaliteedi kõrval olulisteks aspektideks töö tegemise kiirust ning teenusepakkuja sõbralikkust.

Edu saab saavutada ikkagi siis, kui oled suutnud ennast tõestada, pead kinni tähtaegadest ning tagad tehtud töö kvaliteedi. Sel juhul on ka lootust turule püsima jääda.

Firma võib endale suure objekti saada, kuid kui seda eesmärki ei suudeta täita ning kuupäev kukub, siis mehed jalutavad minema. See tähendab aga läbikukkumist.

Tänases ehitussituatsioonis on positiivne asjaolu, et üha rohkem on hakatud rõhuma kvaliteedile, mitte teenuse hinnale. Pigem otsustatakse teha natuke kallim, aga see-eest vähemalt korralik töö.

Tööjõu temaatikast rääkides: praegu ei taheta tavatööline enam olla. Püritakse ikka kõrgemale - näiteks objektijuhtideks.

Suure töömeeste väljarännu tõttu on ehitustööde kvaliteet kõvasti kannatada saanud.

Tulevikku vaatan ma siiski positiivselt, kuna töölised on hakanud välismaalt kodumaale vähehaaval tagasi tulema.

Igal asjal on oma aeg ja koht. Niisama uut firmat luua, et vaatame, mis saab, pole mõtet. Kindlasti peaks ettevõtjal endal ka olema soov pakkuda paremat ning kvaliteetsemat ehitusteenust.

Eduka ettevõtte eelduseks on kvalifitseeritud töömehed, kes on samas kvaliteedi alustalaks. Paljuarutletud tööjõu ning oskustööliste puudus on siiani Eesti ehitussektori murepunktiks.

Siiski on näha suunda paremuse poole - Eestist enam nii paljud töölised üle piiri ei jookse. Hea töö eest saab ka Eestis ehitaja head palka, neil pole mõtetki ära minna.

Autor: ÄP