Ehitajate kasum kerkis kahekordseks

"Eelmisel aastal toimus plahvatuslik arenduprojektide mahu kasv, mis tõenäoliselt kasvataski ehitussektori käivet," rääkis YIT Ehitus ASi turundusjuht Marko Uueda, kelle sõnul ei saa selline kasv kesta igavesti. "Valminud toodangul peab ka tarbija olema ning kui plahvatuslikku tarbimist arendamisele ei järgne, siis turg normaliseerub."

Uueda sõnul võib turu normaliseerumist juba sel aastal oodata. "Kinnisvaraturg pole enam see, mis aasta tagasi. Tegu polnud enam kinnisvara müügiga, vaid jaotamisega."

ASi Eesti Ehitus juhatuse esimees Jaano Vink peab turu tasakaalustumist tervendavaks. "Kinnisvaraturu stabiliseerumine avaldab kindlasti positiivset mõju ehitussektorile tervikuna ja ehk vähenevad ka probleemid tööjõuturul," rääkis Vink, kelle sõnul hakkavad tellijad pöörama senisest enam tähelepanu kvaliteedile ja garantiidele.

Esimese kvartali hiigelkäibed ja -kasumid ei tulnud Vingile ootamatult. "Ei saa öelda, et siin oleks olnud suuri üllatusi. Ehitus on oma olemuselt siiski üsna staatiline äri ning järske pöördeid niisama äkitselt ei juhtu."

Ehitussektoriga sarnaselt kasvas esimeses kvartalis tulu pea kõigil tegevusaladel. Ainsana jäid kokkuvõttes kahjumisse põllumajandusettevõtted, kes said kokku 122 miljonit krooni kahjumit.

Majandusiministeeriumi majandusanalüüsi talituse juhataja Lauri Tammiste sõnul on ettevõtete 25protsendiline netokäibe kasv hea tulemus, kuid ei peegelda täpselt tegelikku kasvu. "Tuleb meeles pidada, et selles arvus sisaldub ka müügi- ja tootjahindade tõus, mis tähendab et reaalkasv oli mõnevõrra väiksem," rääkis Tammiste, kelle sõnul ütlevad müügitulu asemel majanduse arengu kohta palju enam lisaväärtuste loomine ja tootlikkus. "On heaks signaaliks, et suuremas osas sektorites on loodav lisandväärtus kasvanud ning ettevõtted on suutnud säilitada oma kasumlikkust."

Esimeses kvartalis tegutses Eestis ligi 44 000 ettevõtet, kelle käive oli 145,6 miljardit krooni.