Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sisekliimalahendus saab olla inimlik ja turvaline
Tõepoolest, Eesti kliimavöötmes viibime aasta jooksul suurema osa ajast siseruumides. Töötame, veedame vaba aega ja puhkame ikka ruumis. Võib julgelt öelda et sisekliima on meie jaoks möödapääsmatu ja eluliselt oluline teema.
Seega on tähtis sellele ka eriliselt palju tähelepanu pöörata, sest mis tähtsust on meie uhkel ja uuel autol maja ees või maja välisilmel, kui meie kodu on seest rõske ja külm.
Kuigi puidupõhisel kütteviisil on eeliseid (kohalik, taastuv ja hästi kättesaadav puit, traditsiooniline kütteviis, suhteliselt odav soojuse maksumus) ei ole see lahendus enam eriti uutes või renoveeritavates majades kuigi populaarne.
Aktiivne hästiteeniv kodanik käib palju tööl ja liigub ringi, reisib. Tal on pere, hobid, sõpruskond, kellega on vaja tegeleda. Seega on aeg piiratud ja seda ei ole otstarbekas kulutada iga päev kahe-kolme tunni jooksul ahju või katlaga tegelemiseks.
Samuti on puitu vaja igal aastal varuda, ladustada ja kuivatada. Poolautomaatse puidukütte rajamiskulud on võrreldavad juba muu täisautomaatse katla või soojuspumba süsteemiga, sest vajab ahju või katlamaja jaoks ruumi, samuti on vajalik korsten ja kütte ladustamisruum või varjualune, mille rajamine omakorda maksab.
Puukütte olulised miinused on hooldusvajadus, kütteprotsessi järelevalve ning tuleohutu. Nii et las ahiküte jääb hobikütteks, sest elavat tuld kaminas teha on mõnus.
Veel hiljuti ülipopulaarne gaasiküte on kaotamas tarbijaid, kuna soodne maagaas tuleb ainult Venemaalt, kes oma välispoliitika ja hinnatasemega on ettearvamatu. Samuti on gaasihind suhteliselt kõrgele tõusnud ja veelgi kõrgemale ronimas. Gaasiküte vajab väga kallite trasside rajamist ja sellega liitumine on kulukas.
Gaasikatel on küll väga mugav ja turvaline, kuid gaasitarnete ja tulevase hinna tõttu paljudele juba ette maha maetud idee.
Vedelgaasi kasutamine on oma kõrge hinna tõttu samuti vähese kasutusega, olles kasutuskuludelt peaaegu samas hinnaklassis nagu õli- või otseelekterküte.
Kütteõli on arvatavasti kõige väiksema perspektiiviga soojusallikas, sest naftavarud on teadagi piiratud ja pealegi saastab õli otse põletamine äärmiselt õhku. Nii on euroliidus kõrgete aktsiiside ja saastetasude näol õliküttele tõsised piirangud seatud.
Õliküte on sama kallis kui otseelekterküte või mõnel juhul kallimgi (ööelektri või soodsa paketiga võrreldes) Õlikütte katlamaja rajamine maksab sama palju või rohkemgi kui gaasikatlamaja või soojuspumbasüsteem
Investeering on madal, sest ei pea rajama katlamaja. Isegi keskkütte vormis elektrikatel ei vaja ei korstnat ega katlamaja. Süsteemi võib ehitada panipaika, majandusruumi, peita sauna eesruumi või mõne seina sisse.
Kõige madalamad rajamiskulud on elektriliste seinaradiaatorite puhul. Sel puhul soovitatakse kasutada kaetud küttekehaga versioone (õliradiaator, kivi- või klaasküttekehaga), mis ei kuivata ruumiõhku.
Otseelekterküte on taas alternatiiv, sest mõne aasta tagune suur hinnavahe teiste energialiikidega on vähenenud (õliküte on isegi kulukam). Pole välistatud, et lähiajal võib tekkida olukord, kus maagaasi tarbimine on kulukam kui otseelekterküte.
Elektri eeliseks on meie riigi kontroll hinna üle, mis ei sõltu ühegi võõra riigi või firma suvadest.
Siiani on veel kuulda selle süsteemi miinustest (kõrge soetuskulu jne), aga tundub, et perspektiivsemaid võimalusi meie kliima, geoloogilistes kui ka energiapoliitilistes tingimustes ei ole niipea tulemas.
Soojuspumba populaarsus järjest kasvab ja konkureerivaid pakkujaid on tekkinud nagu seeni pärast vihma. Miks? Soojuspumba põhine kütteviis vastab kõige rohkem hetkevajadustele ja perspektiividele. Tänapäeval on kombeks investeerida mugavusse (internet, mobiil, auto) ja turvalisusesse. Tõenäoliselt ei ole praegu paremat soojusetootjat, mis just nendele nõuetele vastaks.
Süsteem on ülimalt turvaline. Protsessi töös puudub lahtine tuli ja kõrged temperatuurid. Süsteem on peaaegu hooldevaba, pika elueaga ja täiesti automaatne. Ise mõtlev ja vastavalt välistemperatuurile ning tarbevee kulule reageeriv aparaat.
Soojuspumba tugevaks küljeks peale mugavuse ja turvalisuse on oluliselt madalad püsikulud võrreldes otseelektri, õli või vedelgaasiga. Juba praegu on maagaasi soojus ligikaudu 20-30% kõrgemas hinnas kui soojuspumba soojus. Samuti on märkimisväärselt tõusnud küttepuidu maksumus.
Suurima tõenäosusega saab korraliku tänapäevase, tervikuna toimiva sisekliimasüsteemi spetsialiseerunud ettevõttelt
Ettevõttelt, kes suudab nõustada, teeb hoone soojus- ja õhuvahetuse arvutused, projekteerib, tarnib nüüdisaegsed kvaliteetmaterjalid ja -seadmed ning paigaldab terviksüsteemi, tagab toimivuse ja annab garantii. Tihti kohtab kahjuks ka ebapiisavaid, odavaid, valesti lahendatud süsteeme, kuid on ka tõelisi tänapäeva sobivaid lahendusi. Ja õnneks tekib viimaseid järjest juurde.
Autor: Urmas Ainsalu