Euroopa Keskpank võttis aja maha

Otsuse põhjustas teadmatus, kas ja kuivõrd USA halbadest kinnisvaralaenudest vallandunud torm maailma finantsturgudel negatiivselt Euroopa majanduskasvu mõjutab.

"Viimaste nädalate finantsturgude heitlikkus ning riskide ümberhindamine on lisanud ebakindlust," ütles Euroopa Keskpanga (EKP) juht Jean-Claude Trichet eilsel pressikonverentsil, kus ta intressiotsust põhjendas. "Arvestades suurt ebakindlust, on praegu mõistlikum koguda täiendavat informatsiooni enne järelduste tegemist," jätkas ta.

Euroala peamine laenuintress on seega jätkuvalt 4%, ehkki veel augusti algul andis keskpank märku, et septembris on oodata intresside tõusu. Nimelt ütles Trichet, et inflatsiooni tuleb jälgida "äärmise tähelepanelikkusega". Kõigil kaheksal korral, mil EKP on 2005. aasta detsembrist saati intresse tõstnud, on just need sõnad alati laenuraha kallinemisest märku andnud.

Augustis levisid aga USA kinnisvaralaenudest alguse saanud probleemid ka muu maailma finantsturgudele, külvates usaldamatust pankadevahelisele laenuturule. Eriti kahtlustavad on üksteise suhtes Euroopa pangad, kuna pole informatsiooni, kes kuipalju USA halbadesse kinnisvaralaenudesse investeerinud on.

Deutsche Banki juht Josef Ackermann kutsus sel nädalal üles panku ausalt oma kahjusid tunnistama, et olukord turgudel ometi rahuneda saaks.

"Ma ei usu, et siin oleks tegu tohutu makromajandusliku riskiga," kommenteeris ajalehele Wall Street Journal investeerimispanga Goldman Sachs Euroopa spetsialist Erik Nielsen. "Pigem on asi infopuuduses. Kuni turg seda kõike seedib, võivad EKP intressid pikaks ajaks paika jääda."

Trichet kordas eile, et intressid on endiselt majanduskasvu soodustaval tasemel. "Kavatseme reageerida otsustavalt ja õigeaegselt, et oht hinnastabiilsusele ei realiseeruks," ütles ta.

Maakeeli tähendab see, et euroala laenuintressid võivad tänavu veel tõusta, kuna inflatsioonioht püsib. Kui aga turud niipea ei rahune, võib majandust jahutavat efekti anda ka sellisel moel ahenenud juurdepääs rahale.

Alates 9. augustist on EKP turule raha juurde andnud, et pankadevahelisel laenuturul intressid ohjes hoida. Alles eile mõni tund enne otsusest teatamist tegi keskpank turule 42,2 miljardi eurose rahasüsti.

Selle tingis laenuintresside järjekordne tõus pankadevahelisel laenuturul, vastupidiselt EKP ootustele, et olukord rahaturul normaliseeruma hakkab.