Põlevkivitööstuse vajalik osa - tsemenditehas

Jaanus Purga 03. oktoober 2007, 00:00

Eestis saavutatakse nõutav kvaliteet peamiselt kindla paksusega põlevkivikihindi väljamisel ning selle hilisemal rikastamisel.

Mõlema protsessi sisu on madalama kütteväärtusega materjali eraldamine kõrgema kütteväärtusega materjalist. Kõrgema kütteväärtusega materjal läheb "kaubaks" elektrijaamadesse ja õlitööstusesse. Kõik ülejäänu on "jääk" ning kuulub ladestamisele. Tööstused omakorda kasutavad energia- ja õlitootmises ära põlevkivi orgaanilise osa ning ladestavad töödeldud mineraalosa. Põlevkivi koostises on mineraalosa 70% ja nii kerkivadki mäed kaevanduste ning tööstuste juures.

VKG Kohtla-Järve tootmiskompleksis on olemas suurem osa põlevkivi töötlemise optimaalsest tsüklist: kütuste ja keemiatoodete tootmine, soojus- ja elektrienergia tootmine. Kuigi viimastel aastatel on tehtud sadu miljoneid kroone investeeringuid keskkonnakaitsesse, läheb tahke jääk ikka peamiselt ladestamisele. Täielikult on likvideeritud vedelate jäätmete teke ja oluliselt on vähendatud õhuheitmeid.

2006.-2007. aastal töötati VKG tellimusel Austrias välja moodsaid standardeid järgiv spetsiaalselt põlevkiviga seotud toormele orienteeritud tehnoloogia tsemendi tootmiseks. Protsess põhineb praegu Euroopas kasutataval parimal võimalikul kuival tsemenditootmise tehnoloogial, kus energia ning tooraine kulu on optimaalne ning keskkonnamõjud minimaalsed.

Toorme ja kütuste omapärast tingituna unikaalse tehnoloogia väljatöötamisel on arvesse võetud nii Eesti kui ka Slantsõ põlevkivitsemendi tootmise kogemust. Lisaks arvestatakse maailma suurimate tsemenditehaste seadmete valmistajate parimate praegu teada olevate tsemenditootmise insenerilahendustega.

Tsemendi peamine komponent on klinker, mis tavaliselt tekib kindlatel tingimustel ja kõrgel temperatuuril lubjakivi põletamisel tsemendiahjus. Kuna põlevkivi koostis on mineraalne, saab tsemenditootmisel arvestatava osa puhtast paekivist asendada jääkainetega: aheraine, poolkoksi, filtreerimisproduktidega. Kütustena on võimalik kasutada põlevkivigaasi, rasket õli, aga ka kõikvõimalikke jäätmeid: näiteks autokumme ja plastijäätmeid.

Tsemendiahjust saadav klinker jahutatakse, jahvatatakse peeneks ning segatakse lisanditega - kipsi, põlevkivituha, lubjatolmuga. Vajaliku vahekorra segamisel määravad kvaliteedinõuded.

VKG planeeritava tsemenditehase võimsus on 2500 tonni klinkrit ööpäevas, mis täisvõimsusel töötamisel vastab 0.9-1,0 miljonile tonnile tsemendile aastas. Sellises tehases on võimalik kasutada 400 000 tonni poolkoksi ja vähemalt 300 000 tonni aherainet aastas, lisaks kõik filtreerimisprotsesside produktid ning muud väiksemates kogustes tekkivad jäätmed.

Kuival tehnoloogial põhinev tsemenditootmine on energiasäästlikum, võrreldes märja ja poolkuiva tehnoloogiaga. Vastavalt on oluliselt madalam ka CO" emissioon tonni toodangu kohta.

Et tsemenditööstus on Euroopa Liidus keskkonnakaitse seisukohast rangelt reglementeeritud, on kogu tootmistsükkel alates tooraine vastuvõtust ja ladustamisest kinnine. Tootmishoones tootes hoitakse tolmu eraldumine ja veskitest tulev müra tehase territooriumil minimaalne. Tehase projekteerimisele ja rajamisele kulub 3-4 aastat, eelarve on 2-2,5 miljardit krooni. Ainsaks takistuseks on vajaliku CO" kvoodi saamine.

Tehniliselt võiks kogu Eestis tekkiva aheraine, poolkoksi ja põlevkivituha kasutada ära tsemendi tootmiseks - ainuke häda on selles, et sellises koguses pole tsementi kellelegi vähegi arvestatavas lähipiirkonnas vaja. Arvestades reaalseid tarbimise mahtusid Läänemere piirkonnas, saab leida turu ehk 2-2,5 miljonile tonnile Eestis toodetud tsemendile.

Eesti-sisene tsemendi tarbimine elaniku kohta on tugevalt alla Euroopa keskmise ning seetõttu võib ennustada tsemendi tarbimise tõusu 0,75 miljonilt tonnilt 2007. aastal kuni ca 1 miljoni tonnini viie aasta pärast. Seega Eestis oleks turgu alla poolele eelmises lõigus mainitud tsemendi kogusele - ülejäänu puhul tuleb eksportida Läänemeremaades ja Venemaal. Arvestades Eesti vildakat väliskaubandusbilanssi, oleks arvestatava koguse tsemendi eksportimine majandusele igati toeks.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:36
Otsi:

Ava täpsem otsing