Eesti kinnisvaraturu tulevik on udune

Sellega nõustusid ka teised osalejad, kes püüdsid vastata küsimusele, kuhu suundub Eesti kinnisvaraturg.

Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul on tekkinud kaks leeri: ühed arvavad, et põhi on käes ja kohe tuleb tõus, teised alles ootavad põhja jõudmist. "Hea on vaadata USA kinnisvaraturu 30 aasta analüüsi ja tsükleid. Eesti kinnisvaraturg on turuna tegutsenud vaid 10 aastat. Olukorras, kus pilt on udune, oleme alles teist korda," leidis ta.

SEB jaepanganduse divisjoni direktor Riho Unt rääkis, et uute eluasemete vajadus on olemas, tarvis on ainult oodata. "Turul on laenuvõimeline elanik olemas, eestlastel on uusi eluasemeid vaja, sest alla 5% eluasemetest on uued, elame vanadel ja väikestel elupindadel. Arendajatel on vaja lihtsalt oodata," selgitas Unt.

"Tuleb arvestada, et tegu on globaalse kinnisvarabuumiga, raske on leida piirkonda, kus kinnisvarahinnad ei ole ajaloolisest keskmisest kiiremini kasvanud," lisas Unt.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektori Tõnis Rüütli sõnul on Eestis elamispinda elaniku kohta umbes kaks korda vähem kui Põhjamaades. "Ostujõuline nõudlus ei ole kuhugi kadunud. Pakun välja, et kevadiste sulavetega läheb asi paremaks," ennustas ta.

Unt on veendunud, et kinnisvarahinnad ei ole põhja puudutatud. "Kinnisvaraturg ei kogu ennast nii kiiresti. Kinnisvaraturul peab olema vähemalt poole aasta pikkune stabiilsusperiood, mil hinnad on praegusest madalamad. Siis tulevad osjad tagasi," lisas Unt.

Soomani sõnul tuleb eristada tehingu tegelikku hinda ja müügipakkumise hinda. "Müügis on vara, mille hinnasildil on summa, mida kunagi ei loodeta saada. Need tulevad kolinal alla, tegelik tehingute hind ei ole muutunud. Kinnisvaraarendajate ahnus ja diktaat saab läbi," sõnas ta.

Soomani arvates on turul käputäis arendajaid, kelle huvides on turg liikuma panna, et arenduste all olev raha kätte saada, ja nad külvavad paanikat. "Teine paanikaosakond on ajakirjandus, kes tahab verd saada," arvas varem ajakirjanikuna töötanud mees.

Kinnisvaraturu käitumine on vastanud majanduse aeglustumise protsessile. Selgelt oleme näinud kinnisvaratehingute mahu vähenemist, võrreldes kõrgperioodiga kuni kaks korda, aga meedias hõigatud kinnisvarahinna langust ei ole toimunud. Kasv on veel positiivne võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, vähenenud on pakkumishinnad.

Roosa stsenaariumi kohaselt, kui oleme keskmiselt sama targad ja osavad kui keskmised soomlased, siis ei ole põhjust, miks tõus ei peaks jätkuma. Eesti elatustase on ju vaid 2/3 Euroopa Liidu keskmisest. Kui kinnisvarahinnad 10-20% kukuvad, oleks see tasakaalustatud areng. Väike korrelatsioon ei oma tähtsust.