Ei tihkaks au endale võtta

Majandusminister Juhan Parts andis eelmisel nädalal valitsuse pressikonverentsil otse mõista, et välisanalüütikute üha süvenevas pessimismis ja Eesti riigireitingu võimalikus alanemises on süüdi Äripäev. Tegu on väga suure tunnustusega ühele majanduslehele. Kahjuks ei tihka sellist au endale võtta. Tahaks, kuid ei saa.

Parts pole ainus. Olen kuu-kahe jooksul kuulnud mitme suurettevõtja suust sama juttu: ärge, palun, maalige pilti nii mustade värvidega, võimendate inimeste pessimismi ja sealtkaudu majanduse jahtumist, kirjutage heast.

Kui kedagi info selektiivses tõlgendamises süüdistada, siis valitsust, kes näeb igas faktis head. Kui veel septembris tundus see naljakas, siis nüüd on halbade signaalide eiramine, lisaeelarve ja riigieelarve selline paisutamine 2008. aastaks lausa vastutustundetu.

Äripäev on 7. septembrist üllitanud kaaneloona kaheksa uudist, mis kannavad endast hoiatavat sõnumit, nt "Optimism otsas", "Kasum hangub", "Laenud ettevõtjatele kallinevad", "Hapuks läinud laenude maht hüppas üles". Kõik need edastavad arvamusliidrite sõnumit, mida toetavad faktid.

Pessimistlikke sõnumeid on keskmisest enam, seda ka aripaev.ee-s. Aga kas seetõttu, et me näeme kõiges vaid negatiivset? Valitsuse silmnähtavalt üleolev suhtumine on ehk olnud lugudele katalüsaatoriks, kuid mitte algideeks. Äkki toimuvadki suvest saati protsessid, mis sunnivad üha enam otsima võrdlusi 1990. aastate alguse lama-Soomega?

Meedia loomupära on võimendamine. Tekst ja kujundus tegutsevad ühel eesmärgil - sõnumi lugejani viimiseks rõhutatakse peamist. Juba pealkirja kirjutamine on millegi rõhutamine.

Toimetuse roll on vaadata, et rõhutamisega liiale ei mindaks, et faktidega, lugejaga ei manipuleeritaks. Valetada ei tohi. Ja Äripäev pole valetanud, kui äriliidrid ütlevad ajalehes, et poisid, asi haiseb, vaatame tõele näkku.

Meid on ikka süüdistatud. Kadunud Rein Kaarepere süüdistas meid Tartu Kommertspanga põhjaminekus. Vene kriisi ajal süüdistati meid börsikrahhis. Selle aasta algul süüdistati meid börsipaanika õhutamises. Üle pika aja võib Tallinna börs tänavu miinusesse jääda, kuid mille tõttu? Äripäeva? Mõelge veel.

Vahel süüdistatakse Äripäeva ka liigses optimismis. Kui kümmekond aastat tagasi seadsime 10%-lise majanduskasvu eesmärgiks, peeti meid ullikesteks. Eesti polevat võimeline kasvama kiiremini kui 5-6% aastas.

Äripäev pole hiromant. Nagu teised, eksime ka meie. Kuid meie üks ülesanne on osutada kitsaskohtadele. Seda teeme ka edaspidi.