Hiigelkalakasvanduse taga paistab vaid hiigelsegadus

Alguse sai asi augusti lõpus põllumajandusministeeriumi avaldatud informatsioonist, et Skandinaavia-Šveitsi-USA investorite konsortsium soovib Pärnumaale, tõenäoliselt Audrusse, rajada 1,5 miljardi kroonilist kalakasvandust.

Hakates vaatama, kuhu asi on arenenud, tuli välja, et ainsana on arenenud osapooltevaheline segadus.

"Täna ei tea keegi, kas tuleb või ei," ütles Audru vallavanem Rein Talisoo tusasel häälel ja lisas, et projekti sidumine Audru vallaga on ajakirjanduse spekulatsioon. "Huvi on üles näidatud ja rääkimas on käinud," jätkas Talisoo ja kinnitas, et kogu asi oli nii toores, et tal puudusid isegi kalakasvandusse investeerijate kontaktid. Irooniliselt soovitas Talisoo ühendust võtta nende allikatega, kes sellist "usaldusväärset" infot jagasid.

Ka mina ei tahtnud valda ehtida võõraste sulgedega, mistõttu võtsingi Talisoo nõu kuulda ja pöördusin põllumajandusministeeriumi poole, kust info esimesena välja lekkis.

"Tegelikult on nii, et nad on tõesti siin samme astunud," kõlas põllumajandusministri nõuniku Alar Oppari vastus kalakasvatajate tegevuse kohta Eestis. "Investorid on viinud Audru vallavalitsuse ja volikogu liikmed Taani analoogset kalakasvandust vaatama, et hajutada nende hirme," sõnas Oppar, kes teadis veel rääkida, et Audru vald käis välja isegi piirkonna kalakasvanduse rajamiseks.

Kuna tundus uskumatu, et Audru vallavanem sai kohtuda investoritega Taanis, ilma et tal ühtegi kontakti oleks, otsustasin Oppari sõnu vallast uuesti üle kontrollida.

Sedapuhku helistasin Audru majandusnõunikule Siim Suursillale ja selgus, et Oppar ei valetanudki. "Me läksime valla esindajatega Taani seda asja enda rahakottidega vaatama ja pärast arutasime ka kruntide üle, kuid meie pakkumine neid eriti ei rahuldanud," sõnas Suursild, kelle sõnul pole investorid nendega nüüd mitu nädalat ühendust võtnud.

Sain teada mõne asjaosalise nime, kuid mitte ühtegi nende taga seisvat firmat, sest Suursilla sõnul polevat neile jäetud ainustki visiitkaarti.

Helistades numbrilt numbrile, õnnestus mul lõpuks tabada välisinvesteerijate siinne esindaja, Eestis juba üheksa aastat elanud ja äri teinud Thorben Nielsen, kelle sõnul oli neile Audru vald siiski valik number üks.

"Jah," oli Nielseni lühike vastus küsimusele, kas kalakasvandus loodetakse rajada Audrusse. Samuti selgitas ta, et maa, mida vald pakkus, polnud lihtsalt sobiv. "Pinnas oli liiga pehme. Meil käisid seal spetsialistid uurimas ja sellist kallist investeeringut sinna rajada oleks liiga riskantne," rääkis Nielsen lootuses vallalt mõnes teises kohas 100hektariline ala välja meelitada.

Milline välisinvestorite äriplaan tegelikult välja nägema hakkab, selgub sel neljapäeval, kui kalakasvatajad tutvustavad seda põllumajandusministeeriumis.