Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Radioaktiivne vesi tähelepanu alt kõrval
Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringust selgus, et 14% eestlastest tarbib normidest kõrgema radioaktiivsuse sisaldusega vett. Kriitilised piirkonnad on Viimsi, Saku, Keila ja Harku vald, kus kasutatakse just põhjavett.
"Eestis pole siiani selle probleemiga tõsiselt tegeletud, kuigi need näitajad on olnud juba aastakümneid," märkis Harku valda veega varustava OÜ Strantum veevärgi peaspetsialist Vaido Valing.
Omavalitsused ning vee-ettevõtted pole Valingu sõnul võimelised seda probleemi iseseisvalt lahendama. Üheks võimaluseks oleks tema sõnul see, et riik paneks oma õla alla.
Küsimusele, kas Tallinna Vee vesi on radioaktiivsetest ainetest 100 protsenti puhas, vastas ettevõtte avalike suhete juht Reigo Marosov, et 100 protsenti ei saa kindel olla mitte milleski, kuid sellepärast just ongi kehtestatud normid.
"Kuna meie joogivee kontrollikava ning veeproovid on kinnitanud tervisekaitsetalitus, siis julgeme öelda, et vesi on Nõmmel, Pirital ja Meriväljal 100 protsenti puhas ning vastab normidele," ütles Tallinna Vee laborite juht Tiit Lauri.
"Väide, et 10 protsenti meie klientidest saab vett põhjaveest, mille radioaktiivsus ületab sotsiaalministeeriumi uuringu kohaselt kehtestatud radioaktiivsuse norme, on vale," lisas Lauri. Veevõtt suure radionukliidide sisaldusega kambrium-vendi põhjaveest moodustab umbes 39 protsenti kogu põhjavee tarbimisest Eestis.
Saku Lätte juhi Jaan Põldmaa sõnul kasutavad nemad põhjavett, kuid selle radioaktiivsus vastab normidele.
"Erinevates kaevudes on erinevad lood. Meie kasutatav vesi on testitud Soome ja Peterburi laborite poolt, just radioaktiivsuse poole pealt ning see vastab Eestis kehtivatele piirnormidele," märkis Põldma.
Autor: Kaisa Tahlfeld