Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Poliitikuid ehitus ei huvita

    Ühegi poliitiku või poliitilise partei valimiseelses programmis ei kohanud ehitussektorile suunatud kavasid, mis püüaks kasutada ehitussektorit riigi ees seisvate üldiste arengute suunamiseks. Ühest küljest võib seda mõista, kuna ehitus on konservatiivne ja töömahukas käsitöö. Suhteliselt lihtsa kvalifikatsiooniga tööjõu ja kohalike materjalide suure erikaalu tõttu ei mängi ehitussektor ka ekspordis erilist rolli.
    Kuigi riik peaks sekkuma eravalduses majandussektorisse nii vähe kui võimalik, on riigi kohus aidata kaasa infrastruktuuri loomisele turul. Ehitus on kõige suurem tootev sektor, kus luuakse ligikaudu 10% SKPst. Ehituses töötab ligikaudu sama suur osa kõigist töötajaist.
    Poliitikute lemmikuks on aga kinnisvara. Loomulikult käivad tehingud kinnisvaraturul kiiremini kui ehituses. Lihtsam on müüa ja vahetada kinnisvara, eriti kui arvestada, et tehingu vahendajale ning ka kaasaaitajale-lubajale võib teenitult või teenimatult midagi osaks saada. Selle nimel on armastatud poliitikud nõus loobuma rahva mandaadist riigikogus ja minema vastu "väljakutsele" töötada eesti rahva jaoks oluliselt vähemtähtsa, aga kinnisvarainfole lähedase ametnikuna kohalikus omavalitsuses - kus kinnisvara on veel suures osas jaotamata.
    Teiseks. Riikides, kus puudub energiamahukas rasketööstus, on ligi 40% energiakasutusest seotud ehitistega. Meie poliitikute tähelepanu on aga suunatud energia suuremale tootmisele ja tootmise alternatiividele, mitte energia säästule. Meie enimkasutatud ehitised on nõukogude ajal ehitatud "külmad" majad suurte kadudega soojus-, elektri- jm tehnovõrkudes. Majade otsaseinte ja katuste soojustamise ning soojussõlmede renoveerimise kogemus näitab, et nii on võimalik säästa 20-30% energiat. See on aga poolik lahendus, kuna piirded jäävad soojustamata ja loomuliku õhuvahetuse teel ventileeritakse välja 40% maja köetud õhust. Vt ka teabepäeva materjale: www.ehitusturg.ee.
    Autor: Jüri Sutt
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
USA aktsiad lõpetasid börsinädala suure kukkumisega
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid nelja nädala pikkuse tõususeeria märkimisväärse langusega: Nasdaqi liitindeks taandus 2,01% ja Russell 2000 indeks 2,1%.
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid nelja nädala pikkuse tõususeeria märkimisväärse langusega: Nasdaqi liitindeks taandus 2,01% ja Russell 2000 indeks 2,1%.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Soome ja Eesti riskikapitalistid peavad idufirmadele jahti Leedus
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Ükssarvikuks pürgiv avataride looja kaasas 56 miljonit dollarit
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.