Kaupmehed nõuavad pisivarguse taas kuriteoks muutmist

Ministritele saadetud pöördumises kirjutavad liidud, et 15. märtsil kehtima hakanud karistuspoliitikat liberaliseeriv seadusemuudatus on vastupidiselt kavandatule ja ametlikule kuritegude statistikale õiguskorra rikkumiste arvu hoopis kasvatanud, teatasid liidud. "Kokkuvõttes pannakse meil süütegusid toime rohkem kui enne seaduse muutmist," seisab pöördumises.

Kui varem kehtinud seadus võimaldas poevarguse toimepanija suhtes kriminaalmenetluse algatamist ning süüdimõistmisel ähvardas poevarast vabadusekaotus, siis nüüd saab alla 1000 krooni väärtuses varastanud isikut karistada väärteo korras rahatrahvi või arestiga.

Kaupmeeste liit ja turvaettevõtete liit leiavad, et sellisest olukorrast tekkinud karistamatuse tunne on muutnud kurjategijad kalkuleerivamaks ning jultunumaks.

Prisma Peremarketi Mustamäe Prisma juhataja Margus Musthalliku sõnul on olukord muutunud väga tõsiseks, sest väga sageli juhtub, et pikanäpumees käib mööda poodi ringi kalkulaatorit kasutades ja varastatava kauba maksumust välja arvutades. "Keskmiselt üritatakse varastada kaupu 400-500 krooni eest korraga," rääkis Musthallik, mis garanteerib neile ka mitmendat korda vahele jäädes väärteomenetluse.

"Peamisteks vargusartikliteks on osutunud kosmeetikatooted, alkohoolsed joogid, kodutehnika ja kodukaup," ütles Musthallik.

Justiitsminister Rein Lang ütles, et temal ega justiitsministeeriumil ei ole plaanis teha valitsusele ettepanekut 15. märtsil karistusseadustikus kehtima hakanud seadusmuudatus tühistada. "Ei kavatse tühistada," vastab Lang kärmelt ja valjuhääleliselt.

Langi sõnul ei ole alla tuhande kroonise asja varguse karistamine väärteo korras muutnud pisivaraste elu muutunud mingiks peoks.