Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aeg eraldada terad sõkaldest
Viimastel päevadel toimunud aktsiate suurmüük on pannud ilmselt paljud investorid pead kratsima. Mida teha, kas põgeneda Tallinna börsilt nii kiiresti kui võimalik või säilitada külma närvi, nagu soovitavad börsiettevõtete juhid ning mõned pankade analüütikud?
Analüütikutel, strateegidel ja fondijuhtidel on lihtne rahustavaid soovitusi anda. Tegemist on nende jaoks võõra rahaga ning kuni paanikat ei teki, võidakse ennast rahulikult tunda.
Väikeinvestorite olukord on keerulisem. Nemad on investeerinud oma raha ja see tähendab, et haihtumas on isiklikud säästud. Siin peab iga investor tegema endale selgeks, kui pikaks ajaks on ta investeerinud ning missugune on tema riskitaluvus. Mina ei soovita väikeinvestoritel lühiajaliselt investeerida ja seetõttu ei ole tõesti mõtet aktsiate lühiajaliste kõikumistega kaasa joosta, sest mitteprofessionaalist tavainvestor jääb tavaliselt otsuste tegemisel hiljaks.
On selge, et Tallinna börsil on lõppenud ajad, kus iga loos võidab. Ma ei usu, et isegi siis, kui börs hakkab taas tõusma (varem või hiljem toimub see niikuinii), need ajad tagasi tuleksid. Edaspidi hakkab investeeringute tulusus järjest rohkem sõltuma ettevõtetest. Soovitan investeerida ainult selliste ettevõtete aktsiatesse, mille juhtkonnad ja suuromanikud on usaldusväärsed.
Eriti oluline on näiteks minu jaoks see, kuidas ettevõtte juhtkond suhtub väikeinvestoritesse, st kuidas teavitatakse kvartalitulemustest, kas juhtkond annab pärast ka pressikonverentsi või suhtleb avalikkusega üksipäini börsiteadete kaudu, nagu meil tihti kipub olema.