Ettevõtted panid mullu arendustöödesse üle miljardi

Ettevõtted on rahastajana kõrget kasvutempot pidanud ülal juba mitme aasta vältel, ka 2006. aastal ulatus nende rahastatud teadus- ja arenduskulutuste juurdekasv 44 protsendini.

Estiko Plastari suuromanik Neinar Seli leiab, et ettevõtte puhul on teadus- ja arendustegevusse investeerimine vajalik, kuigi see on kulukas.

Seli ei osanud öelda täpseid numbreid, mis on kiletootja arendustegevusse pannud, samas on aasta-aastalt need summad suurenenud.

"Võtame iga aasta osa kasumist ja investeerime selle edasi. Omanik võiks selle ju lihtsalt oma tasku ajada. Aga me investeerime selle laborisse, et luua uusi tehnoloogiaid ja muuta oma tooteid odavamaks," rääkis Seli.

Seli sõnul on Estiko Plastar labori aparatuurile kulutanud 2-3 miljonit krooni, kaalutakse ekstruuderi ostmist, mis maksab 15-20 miljonit krooni. Seetõttu ei osanud Seli öelda, kui palju labor lõplikult maksma läheb.

Ekseko Plastar sõlmis viis aastat tagasi raamlepingu Tartu Ülikooliga, millega tekkis ülikoolil võimalus viia oma teaduspotentsiaal väljapoole. Leping annab ettevõtjale võimaluse võtta üle teadmisi ülikooli keemiatööstusalastelt uuringutelt. Praktilist kasu pole veel tekkinud, samas ei pea ettevõtja seda primaarseks. "Saame potentsiaali, mida nemad välja töötavad. Aga tegu on pikaajalise protsessiga, see võtab aega, enne kui mõni tööde müüki läheb," ütles Seli.

"Loodan, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus pöörab edaspidi rohkem tähelepanu innovaatilistele ettevõtete ja toetab rohkem nende teaduarendust," lisas Seli.

MicroLinki juhatuse liige Andres Käärik ütles, et eraldi arvestust nad arenduskulude kohta ei pea, kuid toodete ja teenuste väljatöötamiseks kulub umbes 2% firma käibest.

"Selle sisse pole arvatud kliendiprojekte ehk tellimustöid," lisas Käärik. Möödunud aasta tulemusi arvestades oli selleks 3,6 miljonit krooni.

Kääriku sõnul peaks MicroLink Eesti arenduskulud suurenema. "Vaatame sihtrühmi üha laiemalt ja oleme sisenemas väikeste ning keskmiste ettevõtete turule, kes vajavad samuti standardiseeritud tooteid," rääkis Käärik. "Pakuksin, et see kasv pole mitte ühekohaline, vaid vähemalt kahekohaline number."

Kui 2005. aastani oli muutus ennekõike seotud ettevõtlussektori T&A kasvuga, siis 2006. aastal kasvasid kulutused hüppeliselt ka mittetulunduslikes sektorites.