Lao- ja tootmispindade hinnad pole langustrendis

Praegu võib juba tõdeda, et majanduskasvu pidurdumine on ettevõtjatele mõju avaldamas ja jõulisi arenguplaane enam ei peeta, pigem valmistutakse raskete aegade vastu.

Ka pankade konservatiivsem laenupoliitika on lao- ja tootmispindade turule rahustavalt mõjunud.

Huvi uute ja ka kasutuses olnud lao- ja tootmispindade vastu on küll olemas, kuid selgelt on tuntav üüri- või ostuotsuste põhjalik kaalumine ja nendega viivitamine või sootuks edasilükkamine.

Enim on see mõjutamas äri- ja tootmismaade tehinguid, kus enam nii kergekäeliselt riske ei võeta ning kahtluse korral pigem loobutakse tehingust.

Nii ostu- kui ka üürihuviliste seas domineerivad peamiselt kohalikud ettevõtted.

Kui varasematel aastatel oli valdav trend uus tootmispind osta või ise ehitada, siis viimasel ajal on kasvanud valmidus uus pind üürida.

Tallinna lähiümbruse tehnoparkides on ehituseks sobivaid maatükke pakkumises juba piisavalt.

Sealhulgas on paljud ettevõtted, mis paar-kolm aastat tagasi ehitasid endale uued hooned, valmis oma kinnisvara müüma institutsionaalsetele investoritele ja jääma üürnikuks, vabastades niiviisi vahendid põhitegevusse suunamiseks.

Endiselt on olulised tehnovõrkude võimsus, logistika ja tööjõu kättesaadavus.

Kas ja kuivõrd uus situatsioon turul toob kaasa müügihindade languse, näitab tulevik.

Üürihinnad ilmselt oluliselt veel ei muutu, kuna varasem üürihindade tõus polnud nii suur kui müügihindade puhul ja uusi väljaüürimiseks mõeldud laohooneid liiga palju juurde ei ehitatud.

Probleemsemateks kujunevad arendusprojektid, kus on pakkumisel üle ühe hektari suuruse pinnaga äri- ja tootmismaad ning suure pinnaga loa- ja tootmishooned, kuna nõudlus suurte lao- ja tootmismahtude vastu väheneb. 2008. aastal on nõudlus väiksematele, 2500-5000 m2 suurustele äri- ja tootmismaa kruntidele, millele saaks ehitada kuni 1000 m2 suuruse hoone.

Autor: Rein Ruusmann