USA veebipoest tellides tutvu tolliformaalsustega

Kui netipoest algajana ostja kogeb kauba kohale saabudes külma dušina kauba väärtusele lisandunud 18protsendist käibemaksu, umbes 150kroonist deklaratsioonitasu ning 100kroonist tollitasu, millega kaupa tellides arvestatud ei olnud, siis edasijõudnud maadlevad veelgi keerulisemate probleemide küüsis.

Kui elav ootejärjekord ja ettearvamatu stsenaarium paki saamisega seotud deklaratsioonide täitmisega välja arvata, leidub suuremaidki muresid.

"Omapead internetist kauba tellimise suurimaks puuduseks on rahaline kulu, mis tekib siis, kui kaup mingil põhjusel garantiikorras või ebasobiva suuruse tõttu tagasi USAsse on vaja saata," teab Ameerikast tellitavate internetikaupade kohaletoomisega tegelev operaatorfirma netikuller.ee arendusjuht Ilmar Mihkelsoo.

Uuesti tuleb tasuda ka garantiikorras kauba sissetollimise eest. Halvimal juhul kaupa välja ei vahetatagi, sest ameeriklaste netipoodide garantii kehtib vaid USAs.

Omajagu riske jätab õhku rippuma ka teadmatuse tõttu valesse lahtrisse tipitud krediitkaardinumber. Nii võibki juhtuda, et heausklik klient pool aastat pärast suvalisest netipoest tehtud ostu pangaväljavõttest enda pangaarvelt ostetud India siselennu pileteid märkab.

Olgugi et Eestisse tellitavate kaupade nimekiri maksu- ja tolliameti koduleheküljel olemas, tekitavad nii tellijaile kui ka tollile palju peavalu keelatud esemed. "Meilt on tellida proovitud Eestis keelatud ambusid ning mobiilisegajaid ja elektrišoki masinaid," meenutab netikuller.ee operaator Indrek Voksep. Lubatud eseme pähe keelatud kaupa riiki tassida pole mõtet. Kaotada on tavaliselt rohkem kui võita.

Alates eelmise aasta teisest poolest on probleemiks kujunenud elektroonikatoodete tellimine, mis on mõeldud USA turule, kuid mille kasutamine Euroopa Liidu liikmesriikides ei ole lubatud.

Probleem puudutab näiteks telefone, GPS-süsteeme, loomade jälitusseadmeid ning muud elektroonikat. Eelmise aasta detsembris saadeti tooteohutuse nõuetele mittevastavuse tõttu tagasi 12 postipakki. Möödunud detsembri statistika näitab, et seoses postiga saadetud toodete tegeliku hinna varjamisega on 17 juhtumi korral täiendavalt makse sisse nõutud kogusummas umbes 27 000 krooni.