Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Töötukassa otsib täiendavat haldurit
"Eesti töötukassa nõukogu on paika pannud väga täpsed investeerimispiirangud, mis peavad tagama varade säilivuse ja likviidsuse. Nendest kinnipidamist jälgib ka Eesti Pank," kommenteeris Maripuu.
Minister ütles, et töötukassa investeerimisraportid on avalikud, kvartaalsed aruanded on saadaval koduleheküljel ning töötukassa majandusaasta aruanded on samuti avalikustatud koduleheküljel.
"Investeerimisinfot pole võimalik avaldada, kuna Hollandi pangaga on vastav leping ning sellise info avalikustamine kahjustaks ärisaladust," ütles Maripuu.
"Eelmisel nõukogu koosolekul anti juhatusele ülesanne kaasata täiendav portfellihaldur ABN Amro kõrvale ning töötada välja võimalik investeerimispoliitika uuele haldurile," rääkis ta.
"Kuna portfellihaldur on konkursi käigus osutunud valituks, eeldame, et ta täidab talle pandud funktsioone," ütles Nordea Panga korporatiivpanganduse juht Andres Laane. "Küll aga tasub rõhutada, et portfellihalduri palkamise eesmärk on leida professionaalne nõustaja, kelle kätte on usaldatud igapäevaste tehingute tegemine. Seega töötukassa iga tehingut kontrollima ei peagi, tema eesmärk on vaadata investeeringute üldist tootlust ja kvaliteeti."
Laane kinnitas, et kui töötukassa korraldaks uue konkursi portfellihalduri kohale, oleks Nordea kandideerimisest huvitatud.
"Riigireservide puhul oleks ühelt poolt avalikkuse huvides, kui investeerimisportfelli instrumentide nimistu vähemalt kord poolaastas või aastas avaldataks," kommenteeris GILD Bankersi privaatpanganduse juht Martin Hendre üldist riigi rahareservide kasutamist.
Hendre sõnul täidaks see peale investeerimisprofessionaalide huvi rahuldamise ka teatavat maksumaksja kontrollifunktsiooni, et vahendite investeerimistegevus tõepoolest vastab avalikult välja öeldud investeerimispoliitikale ja riskilimiitidele ning ei ole motiveeritud muudest faktoritest peale investeeringutele tootluse tagamise.
"Laiemalt vaadates ei ole paljud riiklikud investeerimisfondid ka mujal kuigi läbipaistvad ega näe sugugi kohustust oma investeeringute nimekirju avalikustada," ütles Hendre.